Juulis tõusis alkoholiaktsiis ja seda sel aastal juba teist korda. Kuulda on pahuraid sõnavõtte. Mida me siis tahame – kas odavat kärakat või tervemat ühiskonda? Riik peab reguleerima ja lähtuda tuleb sellest, et alkoholihind ei muutuks võrreldes tõusvate palkadega liiga odavaks.
Ma ei ole nõus kriitikute väitega, nagu oleks alkoholiaktsiisi tõus järjekordne meede riigi eelarve täitmiseks. Tõsi, aktsiisidest laekuv summa on oluline, kuid olulisem on suurem eesmärk – muuta alkohol raskemini kättesaadavaks.
Tootjate kriitika tõttu sekkus õiguskantsler Ülle Madise, kes leidis, et valitsuse otsus tõsta alkoholiaktsiisi rohkem kui eelmise valitsuse ajal kokku lepiti, võib riivata alkoholitootjate ettevõtlusvabadust. Madise pöördus selle küsimusega riigikohtusse, kes andis aktsiisitõusuks siiski rohelise tule ja leidis, et valitsusel peab olema õigus seaduseid muuta. Alkohol ei ole eluliselt vajalik esmatarbekaup ega pea seetõttu olema soodne ja kergesti kättesaadav.
Kui vanemaid inimesi ümber kasvatada on raskem, mõtelgem siis uuele põlvkonnale. Uuringud näitavad, et veerand noortest on hiljemalt neljandas klassis alkoholi proovinud. Alkoholitarbimine on kujunenud normiks. Mõelge vaid kui palju on meil traditsioone, mis on seotud alkoholiga – jaanipäev, jõulud, sünnipäevad, ikka on pudel laual. Õigustuse, et eestlased on ikka napsu võtnud, leiab igast peoseltskonnast. Ja nii põlvest põlve. Ma ei pea pitsikest pruutpaari terviseks küll suureks patuks, ent kas suvisel kogupereüritusel peab last käest hoidval vanemal olema ikka teises käes džinn või õlu?
Riik ei saa kedagi tervislikumalt käituma sundida. Küll aga saab ta kujundada poliitikaid, mis mõjutavad käitumist. Toeks saavad olla ka ettevõtted – näiteks Coop ei müü alaealistele isegi alkoholivaba õlut ega siidrit.
Aga sellega ei saa riik hakkama, et iga marketi kõige suurem saali pind on alkoholi all. Miks peab alkohol olema igas poes. Eradatagu alkoholipoed teistest poodidest, olgu nad kasvõi ruutkilomeeter suured ja uhked paleed.
Ärge toppige alkoholi inimestele nina alla. Aga marketid ie suuda kasvõi riiuleid nii ümber tõsta, et alkohi, AINULT ALKOHOL , oleks eraldi , eraldi kassaga. Ja ärge laske müügisaalis iga viie minuti järel reklaami, et alkoholi müügiaeg on hiljem, mitte praegu, tulge hiljem tagasi.
See on riigi alkoholipoliitika tõeline silmakkirjalikkus. Esmane peaks olema see, et alkohol on eraldi poodides, kus aknad ei ole reklaamiks.
Inimene sõidab Lätti alkoholi ostma, kuid ei suuda minna alkoholipoodi, oeab koos lapsega alkoholiosakonnas kondama.