Kiiruisutaja Marten Liiv rassib, olümpiarõngad silme ees

Sõel on tihe, aga õiglane. Kokku pääseb Lõuna-Koreasse 100 meest, kes täidavad stardikohad kuuel erineval individuaalsel distantsil (kokku 168 kohta). Liiv jahib piletit oma meelisdistantsidel 1000 ja 1500 meetris (mõlemas 36 startijat) ning ühisstardis (24), mis teeb Pyeongchangis oma debüüdi.

Mida Liiv olümpiale pääsuks tegema peab? Esimene eeldus on rahvusvahelise alaliidu seatud ajanormide alistamine, mis tähendaks tema puhul isiklike ehk Eesti rekordite kärpimist 1000 meetris 0,24 ja 1500 meetris 0,8 sekundi võrra. Ent üksnes sellest tõenäoliselt ei piisa. Vaja on ka hooaja esimesel neljal MK-etapil koguda nii palju punkte kui võimalik ja loota, et sellest jagub. Eriti karmiks teeb kvalifitseerumise tõik, et suured uisuriigid saavad välja panna maksimaalselt kümme sportlast.

Adavere jääl Väino Treimani käe all, nagu Eesti kiiruisutajad ikka, sirgunud Liiv usub, et ajanormide täitmine pole probleem. Aga pärimise peale, kui reaalseks oma olümpiašansse hindad, vastab ta siiralt: „Ei oska midagi arvata. Eks ole näha, kui esimesed MK-etapid hakkavad, sest ma ei tea, mis vormis teised on.“

Heas mõttes must hobune on ühisstart, mida Liiv viimati harrastas juuniorieas. „Võib juhtuda, et mass-stardis on kergem olümpiale saada,“ ütleb Liiv. „Seal on iga nelja ringi järel vahefiniš, kus jagatakse esikolmikule punkte. Isegi ühe punktiga võib teinekord MK-l finaali (18 sekka – M.T.) pääseda, kus isegi viimane saab minu teada korralikud punktid. Ja nii on võimalik teenida olümpiakoht.“

Ühesõnaga, näis, kuidas novembris-detsembris MK-sarjas minema hakkab. Fakt on, et Liivi tasemel uisutajate tippvorm peab tänavu olema rihitud just eelmainitud perioodile. Maksimaalselt heade tulemuste nimel jätkab eestlane aasta eest alanud koostööd Austria koondisega. Vahepeal hõikas eestlane küll välja, et ei jätka tolle pundiga harjutamist, kuid asjaolud muutusid.

„Uurisin teisi kohti ka, aga üsna raske on ikka kuskile minna,“ tunnistab Liiv. „Valikus oli Kanada treener, aga see läinuks liiga kalliks. Teine variant oli Valgevene, aga ei julenud seda proovida. Seal on teistsugune keskkond, nad elavad justkui kümme aastat ajas tagasi. Mulle meeldib Minskis paar nädalat treenida, aga elu ma seal ette kujuta.“

Olümpiahooajaks hakkas Liiv tõsiselt harjutama maikuus kodumaal. Juuli alul pani ta Hollandis Heerenveenis nelja kuu pikkuse pausi järel taas uisud jalga. Kümnepäevase jäälaagri järel siirdus Liivi punt Austriasse Innsbrucki, kus rügatakse nii-öelda kuiva trenni. Esmaspäeval algab Berliinis järjekordne kümnepäevane jäälaager, misjärel saabub Liiv mõneks ajaks koju. Võistlushooaeg algab umbes oktoobri keskpaigas, esimene MK-etapp toimub 10.-12. novembrini Heerenveenis.