Minu tänava loomadFoto: Küllike Rooväli
Ilm
22. juuli 2017, 04:00

Kui tänav jääb õhtul vaikseks, ilmuvad välja meie nähtamatud naabrid (6)

Kuhu kaovad kassid, kes sööb koerte toidu ja miks vares öösel karjub?

Kuhu kaovad kassid, kes sööb koerte toidu ja miks vares öösel karjub?

Kõigil on kiire ja tihti pole aega näha enda ümber kihavat varjatud elu – metsloomi. Kui aga peatuda ja natuke vaikselt oodata, saame teada, kellega me tegelikult ühes tänavas elame. Ja üllatusi jagub.

«Antsu ema seisis õhtul trepil ja tegi suitsu, kui rebane läks mööda, nende kass hammaste vahel.» See lapse suust tulnud tsitaat kuulub meie küla klassikavaramusse, sest just sel moel sai üks naabrinaistest teada, et elab ühes tänavas rebasemammiga.

Oma asemelt virguv koer uriseb keset ööd ja haugatab igaks juhuks. Tänavalt kostab vastu märksa kimedam haukumine. Rebane annab teada, et ta ei karda toas pikutavaid penisid. Praegu on öö ja tema on hoovi peal peremees. Ilmselt on meie koerte õhtune jalutuskäik mingil moel rebasemammile hinge läinud – kas on siis nina maas jälge ajanud jahikoer temast liiga lähedalt möödunud või tüütas igaõhtune pimesikumäng penidega proua ära. Igatahes ootavad meid hommikul majatrepil kaunid sulekirjalised rebasejunnid. Ja see pole esimene kord, kui ta meid sel kombel tervitab.

Nendin, et naabermaja rebane on ülbeks läinud.

Edasi lugemiseks:

Osta üks artikkel

Ühe artikli lugemisõigus
3.99