Mullu võitis mitmevõistleja Johannes Erm U20 MMilt pronksi. Tänavu noppis ta sama vanuseklassi EMilt kümnevõistluses hõbeda.Foto: Viljar Voog
Kergejõustik
24. juuli 2017, 04:00

Deivil Tserp | Eesti kergejõustiku ilutulestik Itaalias

Eelmine aasta oli Eesti kergejõustikule edukas: kettaheitja Gerd Kanter võitis EMil järjekordse medali, kaugushüppaja Ksenija Balta ja odaviskaja Risto Mätas tulid samal jõuproovil neljandaks; Rio olümpial jõudsid esikuuikusse Balta, Kanter, 400 m tõkkejooksja Rasmus Mägi ja kettaheitja Martin Kupper.

Tänavu on kõik nimetatud sportlased vigastuste või terviseprobleemidega kimpus olnud. Siia loetelusse tuleb lisada odaviskajad Tanel Laanmäe ja Liina Laasma ning mitmevõistlejad Maicel Uibo ja Karl Robert Saluri. Paraku on traumad tippspordi vältimatu osa, sest koormused on kogu aeg nii-öelda piiri peal.

4. augustil Londonis algavatel maailmameistrivõistlustel Eesti koondisel selget trumpässa polegi. Kui vanameister Kanter viib end tasemele 65+, jõuab ta taas kuue parema hulka.

Mägi puhul jääb pisut arusaamatuks, mis tagasilöök teda hiljutises Portugali laagris tabas. Vähemalt Eesti meistrivõistluste 400 m jooksu põhjal võib väita, et 25aastane tartlane jõuab õigeks ajaks tippvormi. Kas ta murrab taas finaali? See on miljoni dollari küsimus, millele saame vastuse kahe nädala pärast.

Balta oli kevadel suurepärases vormis. Tema fännid lootsid salamisi, et suvel ületab tallinlanna seitsme-meetri-joone. Kahjuks ei saanud ta juunis mitu nädalat joosta ega hüpata ning nüüd on kahtlane, kas kevadine hea hoog taastub. Eesti meistrivõistlustel pidi 30aastane sportlane 100 m jooksust loobuma – tekkis maovaevus.

Balta otsust tuleb mõista, sest sarnases olukorras oli ta ka kaks suve tagasi Tartus. Toona sattus Andrei Nazarovi õpilane haiglasse tilgutite alla. Usun, et niisugust kogemust ei soovi mitte keegi.

Samas on kergejõustiku kultuurriikides levinud tendents, et pärast olümpiahooaega rühivad jõuliselt esile tulevikulootused. Eesti MM-koondises küll värsket verd ei ole, ent möödunud nädala lõpus saabusid rõõmustavad sõnumid Itaaliast alla 20aastaste EMilt.

Mullu juunioride MMil pronksi võitnud ja paljud spordihuvilised pahviks löönud kümnevõistleja Johannes Erm tõestas taas, et on suurvõistluste mees. Tänavu naaseb ta Grossetost hõbedaga. Eesti lippu hoidis kõrgel ka Karel Tilga, kes napsas kümnevõistluses pronksi.

Vingeid etteasteid tegi alla 20aastaste EMil veerandmailer Tony Nõu. Ta lõpetas finaalis 46,24 ja neljanda kohaga, medalist jäi vajaka ainult sajandik.

Väga tublid olid EMil ka Johannes Treiel ja Hans-Christian Hausenberg. Mitmevõistluse taustaga noormehed panid korraliku märgi maha üksikaladel: Treiel tuli 110 m tõkkejooksus Eesti juunioride rekordiga 13,78 kuuendaks ja Hausenberg kaugushüppes 7.78ga seitsmendaks.

Spordikuninganna siseringis on sageli arutletud, mis on Hausenbergi õige ala. Siinkirjutaja arvab, et Tartust pärit talent võiks keskenduda kaugushüppele. Kümnevõistluses on tal mitu kirstunaela, eriti 1500 meetrit, mille läbimine meenutab kabeliteed.

Kaugushüppes tundub kaheksa meetrit väledale noorukile reaalne eesmärk. Sellele tasemele jõudes ja seal püsides oled tiitlivõistlustel alati finaalis ning spordist lugu pidavate inimeste silmis kõva tegija.

Kui siia lisada Robin Noole ja Sander Moldau ilusad sooritused alla 20aastaste EMil teivashüppes – nad said vastavalt 4. ja 8. koha –, tundub Eesti kergejõustiku tulevik päris roosiline.