Foto: ALDO LUUD
Repliik
24. juuli 2017, 17:48

Küsitlus | Millal on õige aeg lapse saamiseks? (6)

Töö, kool või pere? Õhtuleht küsis noortelt, kas ja millal nad soovivad lapsi.

Heily (21): Tulevikus võiks ikka lapsi saada. Hetkel pole saanud, kuna ei ole piisavalt materiaalselt kindlustatud, noor ka veel. Arvan, et last peaks kasvatama mõlemad vanemad. Isegi kui kooselu ei sobi, peab laps siiski tundma, et mõlemad vanemad on tema jaoks olemas.

Gerli (26): Lapsi pole, aga olen lapsehoidmisega tegelenud kümme aastat ning ilmselt on see suuresti just tööga seotud, miks endal lapsi ei ole. Olen näinud mitmekümneid perekondi kõrvalt, on olnud häid ja halbu näiteid, aga peamine on see, et lapse jaoks peab olema aega. Et kui laps tuleb raamatuga ja ütleb "Emme, loe!", siis ei oleks vastuseks ma ei saa, mul pole aega või midagi muud sarnast. Lapsekasvatamiseks ei ole vaja kahte vanemat, kui üks on piisavalt pühendunud. Selge on see, et mõlemalt vanemalt õpitakse käitumismustreid ja on asju, mida ema ei saa kunagi õpetada või mida isa ei oska kunagi väljendada, aga need on väiksed asjad, kui vanema-lapse suhe on harmooniline.

Silja (29): Lapsi veel pole. Viimased kolm aastat on mulle palju öeldud, et minu bioloogiline kell tiksub. Kuulen juba seda tiksumist oma peas ka. Lapsi pole veel teinud, kuna pole olnud sobivat partnerit ega turvatunnet. Pean ennast veel siiski nooreks ja leian, et aega on. Töötasin Austraalias ühes farmis, kus oli kolm perepoega. Kõik olid abielus, kõigil oli kaks last ja kõik olid nooremad kui mina. Nähes neid inimesi, tekkis endal natuke piinlik tunne küll. Koju tagasi jõudes loodan peret looma hakata. Mees on mul hea, temaga usun meie ühisesse tulevikku. Kuid hirmud on ikka – lapse saamine on kallis lõbu. Eestis on küll tore, et ema saab lapsega kodus olla kolm aastat, kuid toetused on väikesed. Seda enam, et olen riigist ära olnud kaks aastat ja tööstaaži pole. Samuti on lasterahad naeruväärsed. See on pigem taskuraha lapsele päevaks-paariks kui toetus kogu kuuks. Kuid ega siis sellepärast lapsed tegemata jää. Loodan, et asi paraneb. Loodan ka, et meie haridussüsteem paraneb selleks ajaks, kui minu lapsed peavad kooli minema. Ei tahaks, et nad täpselt samasugust jama peaksid koolis läbi elama nagu mina ja minu eakaaslased.

Helené (26): Lapsed on lähiaastate plaani võetud küll, kuid siiani on nende saamine jäänud pigem "oma elu elamise soovi" taha. Kool, reisimine, hobi/äri on teinud elu väga aktiivseks ja pisipõnni(de)le pole justkui ruumi jagunud. Ehk on asi ka minu bioloogilises kellas, see on ju igal naisel erinev. Arvan, et laps peaks üles kasvama mõlema vanemaga, aga vaid siis, kui nendevaheline suhe on terve ja õnnelik. Vastasel juhul kandub stress ja negatiivsus üle ka järeltulijale. Tasub hoolikalt valida, kellega lapsi teha ja pakkuda neile õnnelikku elu.

20-aastane anonüümseks jääda sooviv naine: Jah, ma tahan tulevikus lapsi/last. Kuid praegu olen liiga noor. Teiseks on minu jaoks esmatähtis karjäär, et mu laps oleks majanduslikult kindlustatud ja tal poleks kunagi puudus millestki. Alati pole vaja kahte vanemat, sest on ka üksikvanemaid, kes saavad väga hästi oma lapsega hakkama.

28-aastane mees: Jah, soovin. Laste tegemist on takistanud majanduslik ebakindlus ja soov lapsi kasvatada looduslikus keskkonnas oma majas, mida siiani pole kahjuks õnnestunud omandada. Lapse üleskasvatamiseks ei ole ilmtingimata vaja kahte vanemat. Aga olles ise kasvatatud üksikvanema poolt, arvan, et ideaalseks lahenduseks on mõlemate vanemate ühine koostöö.

22-aastane mees: Soovin saada lapsi. Mind on siiamaani takistanud vaid õpingud ja see, et ei ela veel iseseisvalt, vaid vanematega. Lapse kasvatamiseks oleks vaja ikka kahte vanemat, muidu võib maailmavaade ühekülgseks jääda.

Evelin (21): Jah, tahan tulevikus kindlasti lapsi saada. Siiani on takistanud see, et olen veel liiga noor. Elu on veel elamata, lisaks puudub stabiilne sissetulek. Lapse võib saada siis, kui elu on sisse seatud – kool on lõpetatud, kindel sissetulek ja isiklik kodu, maailma on nähtud. Kuigi laps vajab arenguks ja kasvamiseks kahte vanemat, siis teinekord on parem kasvada ühe vanema armastuse ja hoole all ja see on täiesti võimalik. Kõik on suhteline, mõnikord ei jää laps millestki ilma, kui tal teist vanemat pole, teinekord nii hästi ei lähe.