Eesti epeemeeskond (Nikolai Novosjolov, Peeter Turnau, Jüri Salm, Sten Priinits) Leipzigis vehklemise MMil. Foto: Helen Nelis-Naukas
Vehklemine
25. juuli 2017, 21:19

MMil veerandfinaali jõudnud vehklejate jaoks oli tegemist elu ja surma küsimusega (1)

Leipzigis vehklemise MMil jäi Eesti epeemeeskond (Peeter Turnau, Jüri Salm, Sten Priinits, Nikolai Novosjolov) täna ülinapilt välja poolfinaalist, kui torgetega 25:26 kaotati Ungari koondisele. Vaatamata valusale kaotusele täideti põhiline eesmärk -  jõuti kaheksa parima hulka, mis tagab edaspidi meie meestele hädavajaliku EOK rahastuse. 

"Juba enne hooaega oli meil eesmärgiks kas EMil esikolmikusse tulla või MMil kaheksa hulka jõuda," sõnab meeskonna peatreener Igor Tšikinjov. Tiitlivõistlustelt saadud seitsmes koht tähendab, et meesvehklejad hakkavad ka edaspidi EOK käest iga kuu saama 1600 euro suurust palka ning lisaks 1400 euro suurust ettevalmistustoetust. 

Juunikuust kadus meeskonnal senine toetus, sest 2015. aastal Šveitsis Montreux's võidetud EM-hõbedast möödus kaks aastat. 

Leipzigi MMil koondisesse kuulunud ja viimastel aastatel vehklemisliidus peasekretäri kohuseid täitnud Jüri Salmi sõnul olid kaheksandikfinaalis Lõuna-Koreaga meeste seljad vastu selga. "Enne kohtumist sai seda arutatud, et oleme neid eelmisel aastal võitnud ka kaks korda. Meil oli selg ikka väga vastu seina ning sisuliselt oli tegemist elu ja surma küsimusega. Me teadsime, mis täna mängus on," sõnas mees. 

Veerandfinaalis alistati tasavägises kohtumises Lõuna-Korea mehed 39:38. Meie esinumbrile Nikolai Novosjolovile anti mõtteline teatepulk üle raskes 31:35 kaotusseisus. Saksamaalt juba individuaalse MM-hõbeda võitnud Novosjolov suutis Londoni olümpiamängude pronksmedalisti Jung Jin-suni vastu normaalaja lõpuks seisu viigistada. Lisaminutil sooritas otsustava torke samuti Novosjolov ja nii jõudiski meeskond kaheksa parema riigi sekka.

Küsimusele, kas ja kuidas meeste epeekoondis oleks edaspidi tegutsenud, kui hädavajalik rahasüst tulemata oleks jäänud, mehed pigem mõelda ei tahtnud. "Ilma rahadeta oleks pidanud hakkama mõtlema lisatuluallika peale. Selline käik teeks aga tõsisemalt spordialaga edasi tegelemise keerulisemaks. Paratamatult oleks pidanud kusagilt siis midagi kärpima, kas aega või midagi muud," arvas koondise liige Sten Priinits. 

Nappide vahenditega tegutsenud koondis valmistus suvisteks tiitlivõistlusteks nii nagu võimalik. EMiks välismaale minemise võimalust sisuliselt polnud ja nii valmistuti tiitlivõistluseks siinsamas Haapsalus. Olukorra leevendamiseks kutsuti sparringupartneriteks appi küll soomlased, kuid soovitud tulemust EMilt nii ei saadud.

"Tegime trenni küll, aga see oli väga kaugel normaalsest ettevalmistusest," nentis meeskonna peatreener Tšikinjov. "Kui mõelda, mis tasemel Eesti vehklemine üldse on, siis kahju. Rahaline seis on meil selline." 

MMiks valmistumisel sõitsid mehe Poola. Vingelt kõlav ettevõtmine võeti kulude kokkuhoiu eesmärgil ette aga autodega. "Vajaliku laagri saime Poolas ära tehtud, küll autodega, aga vähemalt sai tehtud," sõna Priinits. Välismaal tehtud ettevalmistus on peatreener Tšikinjovi sõnul lausa hädavajalik. "Kahtlemata on vaja rahvusvahelist sparringut. Kui kogu aeg omavahel siin toksida, siis on väga raske kuhugi poole areneda. Eriti, kui on viis inimest, kes üksteist väga hästi tunnevad ja iga päev teineteisega vehklevad," sõnas mees.   

Seni kokkuhoiupoliitikat harrastanud mehed saavad vähemalt järgmised kaks aastat rahulikumalt hingata. "Põhiline oli luua iseendale võimalused edaspidi ka tööd teha," rõhutas Tšikinjov tiitlivõistlustel saadud tulemuse tähtsust.