ÕL LONDONIS | Nurme ja Fosti asuvad lootusrikkalt ja aupaklikult rekordijahile (3)

Fosti teekond MMini polnud mingi meelakkumine, kuid tänaseks on mured ületatud. „Alustasin treeninguid eelmise aasta detsembris ja eesmärk oli leida endale hea treeningpartner Norrast. Kui hakkasin temaga treenima, sain kohe vigastada (Iliotibial Band Syndrome – toim). Saime vaid mõne treeningu koos pidada, kui pidin kuuks ajaks jooksmisest loobuma. Seejärel harrastasin küll teisi spordialasid, kuid vorm läks veidi kehvemaks,“ selgitas ta.

„Õnneks sain vigastusest kiirelt lahti, kuid edaspidi treenisin ikkagi üksi. Märtsis hakkas juba üpris hästi minema ning aprillis jooksin Jaapanis väga hea enesetundega poolmaratoni 1:04.50. Eestisse tagasi tulles oli vorm endiselt hea, kuid selle pealt keerasin vinti veidi üle. Göteborgi poolmaratonil jäi eesmärk täitmata.“

Seejärel läks kõik aga tõusvas joones: „Võtsin aja maha ja hakkasin spetsiaalselt just maratoniks valmistuma. Käisin ka Austraalias, kus treenisin koos teiste jooksjatega. Laager läks hästi – sain tagasisidet toitumise ja muude asjade osas. Kõik selleks, et Londonis edukalt võistelda.

Viimased kolm Eestis veedetud nädalat kulgesid samuti probleemideta. „Jooksin meistrivõistlustel 5000 m. Kripeldama jäi viimane ring, kus tehniliselt veidi lagunesin. Kuigi ma polnud palju kiirustreeninguid teinud, jooksin ikkagi isikliku rekordi (14.21,24 - toim). Usun, et olen maratoni mõistes enda parimas seisus ja suudan Londonis teha oma parima jooksu.“

Milline on Fosti eesmärk? „Panin paika aja, milleks peaksin treeningute põhjal võimeline olema: poolmaratoni peaks läbima umbes 67 minutiga, kogu distantsi 2:15ga (Fosti isiklik rekord on 2:17.54 - toim). Teine eesmärk on pikendada oma kuldstaatust, mis mul Pekingi MMil pälvida õnnestus. Selleks on vaja jõuda 25 sekka.“

Nurme: peaks olema meile sobiv jooks

Ka Nurme on Eesti meistrivõistluste 5000 m jooksust hästi taastunud (aeg 14.08,33 - toim). „Tahaks öelda, et jalad on värsked. Käisin just massažis ja tunnen, et olen päris kerge jalaga. Võrreldes Rio olümpiamaratoniga on siinne temperatuur meie jaoks palju sobivam. Raja profiil on samas midagi sarnast ehk üsna kiire ja tasane. Igas mõttes peaks olema meile sobiv jooks,“ arutles ta.

31aastane jooksumees jätkas: „Meie kummagi isiklik rekord (Nurme isiklik tippmark on 2:17.59 - toim) pole maailmaklassi tulemus ja usun, et nüüd on võimalik seda nihutada. Samas peame 42 kilomeetri ees alandlikud olema, sest ka maailma parimad võivad tagasihoidlikult joosta. Tuleb kainelt ja kannatlikult oma jooksu teha.“