MURDJA: Rain Veideman (palliga) tegi Makedoonia koondisele pahandust nii kaugvisetega kui teravuse loomisega. (FIBA)

Tavaliselt ei tasu enne munemist kaagutada, aga teeme erandi. Eesti korvpallikoondise võit Makedoonia üle pani aluse suvise eesmärgi täitmisele – Euroopa korvpalli mudaaugu vältimisele! Pealegi andis kuumas Skopjes peetud matš vastuse mitmele küsimusele, mis kontrollmängude põhjal häguseks jäid. Neist tähtsaim: kas Rain Veidemani käsi laseb tal koondises liidrirolli kanda?

26 punkti näitavad, et vastus on kindel jah. Veidemani ranne paranes pärast operatsiooni loodetust kauem, aga lõpuks peaks kõik korras olema.

„Üle kahe kuu ei tunne käes valu. Alles kolm päeva tagasi sain ilma valuta treenida ja mängu ajal ei andnud ka tunda. Hea ju mängida, kui midagi ei sega,“ teatas ta rõõmsalt. Kontrollmängudes tegi ranne muret ainult kaugvisete sooritamisel, ent Skopjes Veidemanil komplekse polnud ja ta ladus peale lausa 10 kolmest, millest tabas neli.

Kurb ajalugu ei seganud

Osa tabavatest visetest tuli teisel veerandajal, kui Eesti koondise jaoks oli käes päris kriitiline hetk. 10 minuti järel oli seis 17:29 ja korraks tundus, et rong võibki ära sõita. Ent Veideman vedas eestlased järgi ja lõpuvile kõlades sai selgeks, et Eesti on pisut kvaliteetsem ja ühtlasem võistkond.

Kõikide märkide järgi oli just võõrsilmäng Makedooniaga koondisesuve raskeim katsumus, nüüd peaks kergemaks minema. Kolmapäeval võõrustatakse Kosovot ja nädal hiljem Makedooniat ja kui mõlemad võidetakse, pääsetakse novembris algavasse MM-valiksarja. Võib-olla piisab isegi ühest võidust. Kolmese grupi viimane jääb MM-valikturniirilt eemale ehk sisuliselt korvpallikaardilt välja.

Kui juurde arvestada nukker ajalugu (2007. aastal kaotati Skopjes 50:95 ja aasta hiljem 75:87), siis võisid mängijad ja treenerid tööga igati rahule jääda. Ent kogu austuse juures Makedoonia ja Kosovo vastu on Eesti suuteline neid kodus edestama isegi keskpärase esitusega. Eksimused korvab võitluslikkus ja seda oli Skopjes igatahes märgata.

„Me ei saa endale lubada, et mõned mehed ei viitsi mängida,“ teatas Veideman.

Kitsing vigastas hüppeliigest

Meeskondlik mäng on tore, aga nüüd pallurite juurde eraldi. Enne olulisi kohtumisi kerkis enamikes Eesti sõprusmatšides resultatiivseimaks sügisel Tartu Ülikoolis mängima hakkav Kristjan Kitsing, aga Makedoonias paistis ta silma eelkõige halbade otsustega. Muidugi ei tähenda see, et ta põleks igas tähtsamas mängus läbi, sest mullu kuulus ta kindlalt koondise põhitegijate hulka.

Pärast viienda vea tegemist tegi Kitsing viga hüppeliigesele ja pilt polnud kuigi ilus. Pühapäeva hommikul lonkas ta märgatavalt ja peatreener Tiit Soku sõnul jääb ta kolmapäeval heitlusest Kosovoga eemale, aga ülejäänud matšide osas pole veel otsust langetatud.  Pilt saab selgemaks pärast Tallinnas tehtavaid uuringuid.

Aga pole halba ilma heata. Kapten Kristjan Kangur pidi kandma suuremat rolli kui sel suvel harjunud oleme ja 34aastane ääremängija sai ülesandega ilusti hakkama. 25 minutit platsil rüganud Kangur lõpetas legendaarset kombinatsiooni „number 1“, oli õigel ajal õiges kohas ja hankis kullahinnaga lauapalle.

„Fakt on see, et 35 minutit ma mängida ei jõua. Mänguaeg sõltub minu sooritusest ja paljudest teistest asjadest. Vahepeal võib see kahaneda ka viie minutini, kuidas kunagi. Aga teen seda, mida oskan. Peaasi, et ma aidata saan,“ sõnas pikalt Itaalias pallinud Kangur. Kitsingu tervisehäda lõi muidugi valiksarja-eelsed plaanid sassi ja normaalsetes oludes on Kangurit vaja väljakule kindlasti rohkem kui viieks minutiks.

Kas Jõesaar jääbki pingile?

Skopjes ei saanud platsile Janari Jõesaar ja Kregor Hermet. Klubikorvpallis Tartu eest läbimurdehooaja teinud Jõesaare pingile jätmine on kahe otsaga asi – soojendusmatšides mängis ta oma koha enam-vähem välja, aga pingelises heitluses on treeneritel raske kõigile mänguaega leida.

„Ei saa öelda, et Jõesaar poleks kohta väljakul ära teeninud. See oli üks mäng ja järgmises kohtumises võib just tema olla see, kes platsile saab ja hoopis keegi teine jääb pingile,“ selgitas koondise loots Sokk.

Teisel poolajal langes rotatsioonist välja ka Jaan Puidet, kes on viimase kuu jooksul kuulunud mitmel korral isegi algviisikusse. Makedoonias sai tagaliinis Sten Soku kõrval selle au Martin Paasoja, Veideman sekkus pingilt.

Sarnaselt varasemate aastatega oli Eesti visete balanss paigast ära, sest 22 kahepunktiviske kõrval uhati peale lausa 38 kolmest. Asjaosalised kinnitasid justkui ühest suust, et korvi alt oleks vaja rohkem punkte, aga Makedoonia lausa pakkus kaare tagant vabu viskekohti. Ole ainult mees ja pane ära! Eestil see enam-vähem õnnestus, rõnga läbisid 13 kaugviset.

Puuduv rahvamass aitas Eestit

Lisaks Eesti laupäevasele võidule Makedoonia üle võib märkmikusse kirja panna, et sealne korvpall kiratseb täiega.

Kunagised tähed Vrbica Stefanov ja Vlado Ilievski on karjääri lõpetanud, koondises ei näe ka Bo McCalebbit ja Pero Anticit. Tulemused on samuti vähikäiku teinud - 2011. aasta EMi neljas koht vahetus mullustes EMi valikmängudes oma grupis eelviimaseks jäämisega. Edestati vaid Luksemburgi.

Kuigi rahvast kutsus saali nii alaliit kui kohalik meedia, jäid Boris Trajkovski tribüünid hõredaks. Kohale vedas ennast pisut üle 500 hinge. Nii polnud 7000 inimest mahutavas saalis sugugi sellist õhkkonda, nagu 2008. aastal, kui Eesti kaotas Makedooniale 75:87.

"Siin ei ole lihtne mängida, aga õnneks oli saalis alla 1000 pealtvaataja ja see oli meile suur pluss. Muidu oled kahe minutiga väsinud ja tõmmatakse selline vurr käima, kust on juba väga raske välja tulla. Fännid aitasid meid, et nad kohale ei tulnud. Vahepeal ikka mingi elu oli, aga õiget Makedooniat ei saanud seekord tunda," rääkis Eesti kapten Kristjan Kangur pärast kohtumist.

Jaga artiklit

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Gerly Mägi
Telefon 51993733
gerly.magi@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis