Kas amatööridest saavad sõudmisgurud? Video: Martin Ahven
Sõudmine
8. august 2017, 17:32

ÕHTULEHE VIDEO | Kas olümpiapronks Kaspar Taimsoo nõuanded jätavad kaks sõudmisamatööri pinnale? (1)

Kujutage ette, et te jooksete jalgpalliplatsile ja teie putsapaelad seob kinni Jose Mourinho isiklikult! Sarnast luksust tundsid möödunud nädalal oma sõudmisdebüüdi teinud Õhtulehe ajakirjanike duo.

Meie paarisaerulise kahepaadi seadsid töökorda mulluse aasta Eesti parim treener Matti Killing ning olümpiasportlane Jüri-Mikk Udam! Nagu sellest veel vähe oleks, täitis minu ning kolleeg Mart Treiali juhendaja rolli üheksakordne täiskasvanute tiitlivõistluste medalist Kaspar Taimsoo. Taas sai tõestust fakt, et nimekatest lootsidest ei piisa, kui sportlastes endis sisu vähem kui keskmises märulifilmis.

Esimeseks katsumuseks osutus teekond Tallinnast Viljandisse. Iga jõuvankris neelatud kilomeeter tegi vaimu ning jalad sültjamaks – millesse me end mässisime? Kõige eksistentsiaalsemad küsimused kostusid huulilt Imavere poe ees, näpus banaan, taamal piimandusmuuseum ning kurjakuulutavad vihmapilved. Olukorda ei teinud kergemaks Mardi sõber Peeter, kes teatas telefonitsi, et raudselt lõpetame Viljandi järves.

Lihtne nagu kudumine

„Kes vette pole kukkunud, pole õige sõudja,“ hõikas Rio olümpial paarisaerulise neljapaadi koosseisus pronksmedali võitnud Taimsoo rõõmsalt, kui olime folgipealinna pärale jõudnud, ning lisas, et ta pole kindel, kas ta ise tänase tuulega veekogu peale treenima läheks. Pole vist tarvis märkida, et meile need infoühikud suuremat optimismi ei süstinud.

„Sõudmine tundub väga lihtne, aga kõik professionaalide poolt tehtud asjad tunduvad lihtsad,“ muigas Killing. „Olgu see kas või kampsuni kudumine, ikka paistab, et mis ta siis ära ei ole.“

Spordisõbrad olümpiamedalisti Kaspar Taimsoo valvsa pilgu all kurjakuulutavas sõudepaadis. Foto: Martin Ahven

Esimesed sekundid Viljandi järve meelevallas olid tontlikud. „See paat läheb täna kindlalt ümber, nii palju võin ma teile lubada,“ hüüdis Treial seljatagant. Triivisime abituna looduse rüpes nagu jääl liuglevad hirved. Targemate õpetussõnad olid kui hane selga vesi. Killing lõkerdas. Udam kõgistas naeru.

Kriitilisi olukordi oli Viljandi järvel mitmeid. 30 aasta vanune paat värises meie ahtrite all tihti, lisaks tekitasid hirmu laagris olnud allveeorienteerujad, kelle treeningala poole me pahaaimamatult suundusime. Korraks saime umbes 50 meetrit korraliku tempoga läbida, kuid kui rütm murdus, vajusid aerud vägisi vee alla, kadus tasakaal ning võimust võttis vana sõber kõikumine.

Tõele aru andes, korraga meil sõuda ei õnnestunudki. Siis me oleks raudpolt keset järve uperkuuti teinud. Meie tegevusplaan nägi laias laastus välja järgmine: Mart üritas sõuda, mina tasakaalu hoida.

Foto: Viljandi järvel on hea sõuda. Kui vaid oskaks! (Martin Ahven)

„Kitsas paat tagumiku all, käed sõlmes, asju liigub päris palju,“ mõtiskles meid mootorpaadis saatnud Taimsoo selle üle, miks me kõige julgemad polnud. „Kui elus esimest korda suusatada, on jalad ka ilmselt kanged ja oled pool aega tagumiku peal maas. Mingid kepid ja suusad käte ja jalgade küljes kinni – misasja? Ma arvan, et see on sõudmisega mingil määral võrreldav.“

Pärast umbes 45 minuti pikkust ukerdamist jõudsime tagasi kuivale maale. Rõõmsana ning veidi nukralt kodusadamas. Olime umbes sama osavad sõudjad kui beebid on molekulaarbioloogid. Ei peitunud meis Jüri Jaansoni. Mingilgi tasemel koossõudmise jaoks oleks tarvis veel kolme-nelja sõudetrenni. Killing loopis siiski kiidusõnu.

Näod naerul! Foto: Martin Ahven

„Väga lihtne on kahel algajal kahepaadiga ümber minna,“ sõnas ta lohutuseks. „Muidugi, ümberminemine tuleb siis, kui saad kindluse ja arvad, et nüüd see asi tuleb.  Aga tuulte meelevalda te ei jäänud, selle tuulega kõik tagasi tulla ei suuda. Jäite pinnale, lati alt läbi ei hüpanud!“

Tegelikult hüppasime. Algne plaan oli meil pärast põgusat treeningut olümpialastega mõõtu võtta. Tahtsime näha, kui palju me profisportlastele näiteks 250 meetri distantsil kaotaks? 200 meetrit? Aga tänu meie suutmatusele paati sõudmiseks kasutada vajus idee põhja. Õnneks meieta.

„Ma aimasin vaimusilmas, et võidusõit jääb ära,“ muigas Taimsoo lõpetuseks.