Kõigi meie tööturult lahkujate kompenseerimiseks ei piisa enam piirarvuga lubatud töötajatest. Aeg on muutunud ja vajadused hoopis teised. Kui piirarv oli mõeldud kvalifitseeritud tööjõu riiki meelitamiseks, kellele ettevõtjad peavad maksma keskmisest kõrgemat palka, siis nende kõrval vajame hoopis rohkem lihtsamate tööde tegijaid. Kui Eesti inimene ei taha siin riigis pakutava palga eest enam töötada kassapidaja, bussijuhi, kojamehe, hooldaja või ettekandjana, siis tuleb lasta seda tööd kellelgi teisel teha.
Tegelikult on see tööjõud juba praegu Eestis olemas, ainult ta töötab mitteametlikult, nagu näitavad riigi korraldatud kontrollid ja haarangud kas või ehitusplatsidele. Avatud Euroopas on raske takistada inimeste liikumist. Kui Eestisse asub elama piirarvust mitu korda rohkem välismaalasi, siis osa neistki asub siin tööle. Kõigil – riigil, ettevõtjail ja töösoovijail – oleks lihtsam, kui ametisse saaks asuda ametlikult. Riigil oleks ülevaade siiatulnutest ja laekuksid ka tööjõumaksud. Pole erilist põhjust eeldada, et majanduse jahtudes jääks suur osa saabunuist meie sotsiaalsüsteemile koormaks, sest bussijuhte ja hooldajaid on vaja igal ajal. Vaevalt on põhjust karta sedagi, et isesõitvad bussid roolikeerajatelt töö niipea ära võtavad – kui vaadata Mere puiesteel piiratud alal liikumist katsetavat juhita pisibussi.
Me ei vaja lisatööjõu riiki lubamist, sest nad on siin juba olemas. Vajame nende siinolemise seadustamist, et meil ei kujuneks mahukat varimajandust koos statistikas kajastamata mitteametlike töötajate hordidega, kellega paljud riigid, ka USA ja Venemaa on tõeliselt hädas.
Kommentaarid