Liiklusraevu kurikameest kahtlustatakse naistuttava tapmises (65)

Põhja ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Kaarel Kallas kinnitas Õhtulehele, et pühapäeva õhtul leidis juhuslik mööduja ühe Harjumaa veehoidla lähedalt naise vägivallatundemärkidega surnukeha ja juba sama päeva õhtul peeti tapmises kahtlustatavana kinni 43-aastane mees. Samuti ütles Kallas, et hetkel pole kahtustatavana kinni peetud mees oma süüd tunnistanud. 

ERR-ile antud intervjuust tõi Ringkonnaprokurör Natalja Miilvee välja, et teisipäeva lõunaks oli politsei kogunud piisavalt tõendeid selleks, et Harju maakohus vahistamistaotluse vaagimisel nõustuks sellega, et kahtlustus tapmises on põhjendatud ja nii võetigi kahtlustatav mees teisipäeval esialgu kaheks kuuks vahi alla.

Seda, kas tegemist võiks olla tõepoolest kurikamehena tuntuks saanud Urmas Einroosiga, Kallas kinnitada ei saanud. Samuti ei saanud prokuratuur täpsustada, kust täpsemalt surnukeha leiti. Kuid on teada, et tapetu ja süüteos kahtlustatav omavahel elukaaslased polnud.

Läinud aasta 5. mail reastas Urmas oma auto Lasnamäe kanalis parempöördeks üle kolme sõidurea otse teise auto ette. Kui teine juht ­signaali törtsutas, pidas ­Urmas kinni, rabas kurika pihku ja läks vihaselt asja klaarima. Vahejuhtum salvestus teise auto pardakaamerale ja video levis internetis kulutulena. Nii Urmas Einroos endale hüüdnime saigi - kurikamees. 

Liiklusnõuete rikkumise eest viidi ta toona kohtu ette ja jäeti kaheks kuuks juhtimisõiguseta. Kohus leidis ka toona, et väärteomenetluse ajal kogutud tõenditest nähtuvad kuriteotunnused ja saatis asja prokuratuuri kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks.

Käesoleva aasta märtsis otsustas prokuratuur kriminaalmenetluse lõpetada, kuna Urmase süü ei olnud suur ning puudus ka avalik menetlushuvi kriminaalmenetluse jätkamiseks.

Üldjuhul määratakse isikule kriminaalmenetluse lõpetamise korral lisakohustusena ühiskondlikult kasulik töö, trahv või sotsiaalprogrammi läbimise kohustus, kuid Urmase puhul ei pidanud prokurör seda vajalikuks, kuna talle on määratud 80protsendiline töövõime kaotus.

Seetõttu ei olnud kohane nõuda, et ta maksaks riigile tagasi riigilt saadava toimetulekutoetuse ja töövõimetuse tõttu ei saanud teda saata ka üldkasulikku tööd tegema.

Prokuratuur kaalus ka Urmasele sotsiaalprogrammi määramist, kuid psühholoog kinnitas, et Urmase probleemid tekivad tema haigusest, mistõttu ta ei kvalifitseeru sotsiaalprogrammi sihtrühmana.

Nii jäigi Urmasel üksnes tasuda kohtukuludena 399 eurot ja hüvitada kuriteoga tekitatud kahju.