Kas Eesti koondis on varem olnud olukorras, kus pole võidukohustust? (1)

Üks niisugune kord on olemas! Vaatame tagasi, alustades ajaliselt kõige lähemalt.

2013: ülesanne täideti viimases mängus. Tol aastal peeti 2015. aasta EM-sarja esimene kvalifikatsiooniturniir, kust finaalturniirile pääses ainult võitja. Nagu formaat juba paika pani, polnud liiga vara võimalik midagi tagada. Finaalis kaotas Eesti võõrsil Bulgaariale 55:58, kuid kodune 61:49 edu viis kahe mängu kokkuvõttes sihile.

2001: ülesanne täideti viimases mängus. Tolle aasta EM-valiksarjas olid kuueliikmelised alagrupid, kus igast pääses edasi kaks edukamat. Viimase vooru eel asus Eesti teisel kohal ja kõik oli enda käes - tuli veel kodus alistada Tšehhi. Sellega saadi edukalt hakkama (96:85), sest vahepeal ulatus edu juba 28 punktini.

1993: ülesandeid oli mitu, üks neist täideti kaks vorru enne tähtaega! EM-finaalturniiril oli esimene siht alagrupist edasipääs. See vormistati mitte ainult viimases mängus, vaid sõna otseses mõttes viimastel sekunditel - Margus Metstaki korv tõi 79:78 võidu Belgia üle.

Järgnes vahegrupiturniir, kuhu Eesti võttis kaasa maksimaalsed kaks võitu ning kohe esimeses mängus saadud 77:74 võit Türgi üle tähendas veerandfinaalikoha kindlustamist! Väike "aga" jäi siiski sisse, sest seejärel kaotati tugevatele Prantsusmaale ja Horvaatiale ning vahegrupis lõpetati kolmanda kohaga ja veerandfinaaliks hõlpsaimat vastast ei saadud (seal jäädi selgelt alla hiljem finaali jõudnud Venemaale).

Mõni nädal varem peetud EM-valikturniiril täideti eesmärk jõuda finaalturniirile vormiliselt nõnda, et üks katse jäänuks veel. Edasi sai viis paremat, 3.-6. koha meeskondade mängudes alistati koheselt Läti 97:87. Samas polnud olukord selline, et kui tulnuks veel üks mäng, olnuks ülesanne enne seda täidetud - nii et toda võistlust ei saa niisuguste hulka arvata.