ÕL VIDEO | Põhja-Tallinn 10: kunagi sai kõike põlve otsas tehtud, nüüd tunneme, et saame vabamalt olla (2)

Põhja-Tallinn oli algselt ühe loo projekt, mille kallal töötas 12 inimest. Hiljem moodustus sellest eraldi välja ametlik bänd. Alguses kuulusid bändi koosseisu Risto Vürst, Kenneth Rüütli, Jaanus Saks, Kaspar Raudkivi ja Kristjan Soomre. „Kristjanit kahjuks meie seltsis enam ei ole, meie teed läksid lahku, aga teda saab kindlasti kuulda kolmandal plaadil,“ rääkis Risto Vürst. Bändiga liitus ka Maia Vahtramäe.

Mis on teie esinejanimi ja kust see tulnud on?

Kaspar Raudkivi ehk Mini: „Ma olen juba 20 aastat Mini, ma ei tea, miks.“

Jaanus Saks ehk Wild Disease: „Miks ma olen Wild Disease...sest ma olengi Wild Disease!“

Maia Vahtramäe ehk Maia: „Mul pole esinejanime vaja, sest olen Maia.“

Kenneth Rüütli ehk Kenny/Kenito: „Olen ka olnud Kenito, aga põhiliselt ikka Kenny.“

Risto Vürst ehk Fate: „Ma ei mäletagi, miks ma Fate olen. Kõik hakkasid kutsuma mind nii ja nii ta jäi.“

Kaua tavaliselt aega veedate stuudios?

Kenny: „Stuudio aeg on individuaalne ikkagi. Mõni veedab siin terve öö ning mõni hüppab korraks pärast tööd läbi. See kõik sõltub.“

Maia: „Kogu kamp koos pigem jah harva, aga nii paarikesi ja kolmekesi ikka. Oleneb loost ja aja võimalustest ka.“

Wild Disease: „Jah!“Kuidas teil üldse laulu kirjutamine käib?Wild Disease: „Oleneb teemast. Mina kirjutan seal kus juhtub - kodus pigem mitte, sest mul kodus ei tule kuidagi seda vibe'i sisse, aga käin stuudios kirjutamas ning vahel ka teepeal olles, kui tuleb mingi hea idee pähe. Tavaliselt alustan refräänidest, sest kui ma tunnen, et refrään on hea, siis tuleb ka hea lugu.“

Fate: „Erinevalt Jaanusest ei ole minul stuudios kirjutamine eriti mugav. Enamjaolt kirjutan kodus, aga kui on näiteks koos vaja mõelda, siis on stuudio parim variant.“

Kuidas valmib siis terviklik lugu?

Kenny: „See on suhteline, täiesti sõltub loost. Üldjuhul teeb keegi selle refrääni valmis ja siis me saame lihtsalt kokku. Mina isiklikult kirjutan sõnu pigem öösel või varahommikul, siis tulevad kõige paremad mõtted ja pigem kodus. On ka juhtunud autoroolis diktofoniga.“

Wild Disease: „Kui sul inspiratsioon peale tuleb, siis ei saa aega ega kohta valida. Pead kiirelt tegutsema, muidu kaob idee ära.“

Kenny: „Nii ongi jah - oled Selveris, ostukorv käes, tuli mõte, oh, korv kukub ja läheb kirja. Ongi kõik.“

Fate: „Sellega seoses tuli mulle meelde, et Lõhmusel tuli laul „Isa jälgedes“ poejärjekorras seistes.“

Teid on viis, kui lisada juurde veel kitarristid ja trummari ning ka tehnika...kuidas te lavale ära mahute?

Fate: „Ega me ei mahugi väga. Tegelikult oleneb lavast. Välikontserditel on kindlasti rohkem ruumi, seal on suuremad lavad ja saame liikuda ka rohkem. Oleme hästi liikuv bänd - kargame ringi. Paratamatult on ka ööklubilaivid, seal jääb mõnikord suhteliselt kitsaks jah.“

Keegi koperdanud või kukkunud ka on?

Kenny: „Jaa, jaa! 2013. aastal Club Hollywoodis oli, kus ma kukkusin selili lavalt maha. See lava on päris kõrge ja siis suruti mind tagasi lavale.“

Wild Disease: „Mina koperdan tavaliselt bändi kola otsa, sest lavad on ikkagi väiksed. Eesti korraldajad, palun suuremaid lavasid Põhja-Tallinnale!“

Maia: „Kuna minul on juhtmega mikrofon, et oleks parem heli, siis tihtilugu mängivad poisid selle juhtmega keksu. Mõnikord on see ka ümber nende jalgade, aga kuna ma olen üsna pisikene, siis olen poistele ka ette jäänud - mikriga näkku saanud ja käega, vahel astutakse peale, aga see on okei. Ma olen juba harjunud ja mul on kindlad liigutused, kuidas ma kellelegi lähenen - eks see ole harjutamise asi. See kuidas me lavale ära mahume on väike asi, see kuidas me autosse mahume on juba teine teema.“

Milliseid kingitusi olete fännidelt saanud?

Wild Disease: „Mina ei saanud küll seda endale, anti meile kamba peale. Kuskil 6-7e aastane tüdruk andis kaardi, kuhu oli peale õmmeldud nööp ning sisse oli kirjutatud „Te olete kõige lahedam bänd Põhja-Tallinn“. Mul oli see koguaeg spordikotis, koguaeg mõtlesin, et panen stuudiosse kuskile, aga unustasin ja nüüd hiljuti laps tegi koti märjaks ja see kaart hävines. Mul on väga kahju sellest.“

Maia: „Mina olen ühe hästi ilusa sõrmuse saanud keset esinemist ühelt vene tüdrukult ning ma andsin oma kaelaketi vastu - vahetasime ehteid. Olen pilte saanud ja kaarte ja ükskord sain ka lilli.“

Fate: „Viimane asi, mis ma sain oli pimedas helendav käevõru!“

Kenny: „Mina olen saanud kooki. Fännid ilmselt tunnevad mind, et mulle meeldib süüa hästi palju. Aga Mini pole midagi saanud?“

Wild Disease: „Üleskutse fännidele, andke Minile ka midagi, ta on muidu nii õnnetu.“

Põhja-Tallinnal ilmub varsti järgmine plaat ning sünnipäeva puhul tegid nad ka fänninänni!

Palju õnne Põhja-Tallinnale ning vaadake ka videot, millest jõudsime veel rääkida.