GALERII | Tulemöll Karlovas: öösel põles endine Tartu nakkushaigla (23)

Tuletõrje kohale jõudes põles Aleksandri, Lina ja Turu tänava vahel jäävas kvartalis suure puumaja Turu tänava poolne osa lahtise leegiga. Kõik majaelanikud kamandati välja ja keegi tuleõnnetuses kannatada ei saanud. Õnneks ei ole põlenud maja vahetus läheduses teisi hooneid ja pritsimehed said keskenduda ühele majale.

„Päris õudne, kui kell kolm öösel prõmmitakse uksele ja öeldakse, et maja põleb,“ räägib teine elanik. „Pidin hommikul vara tööle minema, nüüd ei saanudki tööle.“

„Seal all elasid tudengid, neil mingid oma süsteemid ehitatud, värvimuusika ja pliidid, eks juhtmed läksid lühisesse,“ pakub ta omalt poolt ühe süttimise versiooni. „Maja on ju vana, oma sada aastat. Juhtmedki pärit tont teab mis ajast, ega keegi siin midagi uuendanud pole.“

„Meil on siin kirju seltskond, endised vangid, joodikud, üliõpilased,“ kirjeldab Lembit vanades haiglahoonetes elutsevat seltskonda. „Eks neid visatakse vahepeal üürivõla pärast välja ka, ei tunnegi kõiki. Ega ma ise ka täiskarsklane ole, oma toas võtan ikka napsi, aga siin on ikka päris joodikuid, joovad koridoris ja lärmavad. Huvitav, et kui ise viina võtad, siis see jauramine ei segagi.“

Põlenud majapoolest on püsti ainult seinad, ülejäänu on tuli põhjalikult hävitanud. Inimesed käivad ümber maja, vangutavad pead ja arutavad, kuidas edasi toimetada, sest põlenud majast on elekter välja lülitatud.

Elanikud räägivad kõik enam-vähem sama juttu – öösel kell kolm kupatati välja tänavale, kuid kõik juttu vestvad inimesed elavad õnneks maja teises tiivas, mis jäi tulest puutumata. Kui palju inimesi ja kes täpselt põlenud osas elasid, ei oska keegi öelda. Meenutatakse naabermajas mõni kuu tagasi olnud väikest tulekahju.

Lembit räägib, et kaks aastat tagasi maikuus oli samas majas eelmine tulekahju, aga sellele saadi õigel ajal jaole ja tuli hävitas ainult ühe toa. „Sealne elanik oli kellelegi võlgu ja ilmselt kättemaksuks pandi korter põlema. Ma leidsin selle tulekahju, kamandasin kõik teised välja, ise jäin vingu kätte, pärast olin terve öö haiglas,“ meenutab Lembit.

Lammutamisele määratud majad

Kunagise nakkushaigla kompleksi, mis koosneb poolest tosinast puumajast Tartu Karlova linnaosas, müüs Tartu ülikooli kliinikum juba üksteist aastat tagasi. Sealtmaalt asustasid kvartali üürnikud, keda on praegugi arvukalt. Naabermajas etendas Emajõe Suveteater sel suvel Oskar Lutsu klassikalist naljamängu „Tagahoovis“.

Kolm aastat tagasi sai omanik loa lammutada kompleksi mõned amortiseerunud hooned, kuid kõik majad püsivad siiani püsti. Arutelu, millised majad asemele ehitatakse, käib siiamaani, kõige aktiivsem on selles asjaajamises Karlova selts.

„Vastavalt kehtivale planeeringule tuleb piirkonna arendajal säilitada ja renoveerida olemasolevast seitsmest majast kolm,“ ütleb Tartu linnavalitsuse kultuuriväärtuste teenistuse juhataja Romeo Metsallik. „Uued mahud tohib rajada Aleksandri tänava äärde ja vanade majade fassaadid tuleb säilitada. Kuna tegu ei ole kaitsealuste hoonetega, vaid miljööväärtusliku piirkonnaga, siis käib jutt ainult fassaadide säilitamisest, mitte majade sisemusest.“

Nüüd, kus üks säilitamisele kuuluv hoone on suures osas hävinud, ei osanud Metsallik öelda, kas kõne alla võib tulla variant, et vanad majad lammutatakse maha ja asemele kerkivad täiesti uued, kuid välimuselt täiesti sarnased hooned.

„Pärast seda põlengut veel ei teagi, mis saab, võib-olla tuleb teha uus planeering,“ jätab Metsallik otsad lahtiseks.

„Praeguseks oleme saavutanud selle, et enne kui vana nakkushaigla kvartalisse ehitama hakatakse, korraldatakse arhitektuurikonkurss ja konkursi žüriisse hakkab kuuluma üks meie seltsi esindaja,“ ütleb Karlova seltsi juhatuse liige Arne Hall. „See kvartal kuulub miljööväärtuslikku piirkonda, uued majad peavad sinna sobima ja need tuleb ehitada sobilikest materjalidest.“

 „Ärge hakake mingit vandenõu otsima, see oli õnnetusjuhtum ja sellest on kahju,“ ütleb endise nakkushaigla kvartali omaniku, osaühingu Aurorette juhatuse liige Kaimo Sepp. „Meie tegelesime detailplaneeringuga ja nüüd ehitusprojektiga.“

Pikka juttu Sepp ei räägi, vaid sõnab, et Aurorette on vaid hoonete omanik, kogu kompleks on aastaid renditud kinnisvarafirmale, mis üürib välja kortereid ja tagab, et majades oleks vesi, elekter ja soojus.