Vaade Emumäelt, mille (ümardatud) kõrgus kasvab Amsterdami nulli abil ühe meetri võrra ehk 167 meetrini.
Foto: Arvi Kriis / Ekspress MeediaMuutus kõrgussüsteemis: Eesti mäed viskavad kõrgust juurde (2)
Uuel aastal hakkab Eestis kehtima Kroonlinna nulli kõrgussüsteemi asemel Amsterdami null, mis muudab kõrgusväärtuseid ligikaudu 2 detsimeetri võrra. Uue kõrguse saavad Kuutsemägi ja Emumägi. Suur Munamägi jääb ikka sama kõrgeks.
Vahetult enne Eesti vabariigi 100. sünnipäeva hakkab riigis kehtima teine kõrgussüsteem: Kroonlinna null vahetatakse välja Amsterdami nulli vastu. Seetõttu tõusevad Eesti absoluutsed kõrgusväärtused 15–24 sentimeetrit.
Kuna Eesti kooliõpikutes on kõrgused märgitud Kroonlinna nulli süsteemi alusel ja peamiselt täisarvudes, ei tule neis teha suuri muudatusi, kuid siiski peab parandama pisut rohkem kui ainult kõrgussüsteemi mõistet. „Näiteks jääb Suure Munamäe kõrguseks ikkagi 317 meetrit.
vaid 1 aasta ehk 365 päeva jooksul mõõdetu
on hulga progressiivsem kui
sajandeid hiljem teaduse areneda lastes
15 aasta jooksul mõõdetud näitude üle interpoleeritud tulemus
mis mõõdetud
19. sajandi tööstusrevolutsiooni, raudtee ja
juba leiutatud tele(graafi)kommunikatsiooni ajastul.
Ja võttes arvesse et tänapäeval on moekas rääkida
kliimasoojenemisest mis olevat tingitud tööstuse poolt atmosfääri paisatavatest kasvuhoonegaasidest, mis sulatavat igijääd ja seeläbi tõstvat merevee taset on tööstusrevolutsiooni eelne (mil kasvuhoonegaase ei tekitatud)
Amsterdami null 1600 aastatest veelgi progressiivsem!
Vivat academia! Vivat professores!
Aga eks kui minister käsib, eks siis tuleb harmoniseerida 1600-aastate süsteemiga, mitte aga eestistujamaana tõstatada küsimust et mis kiviajas Euroopa istub.