Floyd Mayweather Jr. ja Conor McGregor (Ethan Miller)

Juba homme lõppeb kõigi poksihuviliste ootusärevus, kui Las Vegases lähevad omavahel vastamisi poksija Floyd Mayweatheri ja vabavõitleja Conor McGregori vahel.

Enne matši selgitavad aga Viasat Sport Balticu poksikommentaatorid Kaupo Arro, kes on profipoksija ja võistleb samas kaalukategoorias nagu Floyd Mayweather ja Conor McGregor ning Ainar Karlson, kes on samuti poksija ja sealjuures 12-kordne Eesti meister, mis vahe on üldse poksil ja vabavõitlusel ehk MMA-l, et oleks lihtsam neid üsnagi sarnasena tunduvat spordiala kergemini üksteisest eristada. 

Erinevalt poksist on MMAs ka maadlust, mille käigus tehakse heiteid.

Karlson: Poksis ei lubata väga maadlust (klintš).

Arro: Poksis heiteid kasutada ei tohi. Küll aga on lähivõitluses palju sidumist. Vastase kinnihoidmine ja segamine, enda haardest vabastamine ja löökide sooritamine lähidistantsil on väga olulised. 

Poksimatš toimub ringis mis on nelinurkne. MMA-matš toimub aga rohkem nagu ringikujulises puuris. 

Karlson: MMAs on puur tähtis ohutuse pärast. Seal tehakse palju heiteid ja kui puuri poleks, võib vastane ringist välja lennata.

Arro: Poksiringis on väga tähtis mitte nurka kinni jääda. Paljud poksijad kasutavad taktikat, kus vastane surutakse nurka  ja seal rünnatakse, kuna vastasel pole kuhugi taganeda. Lihtsalt keskkond on erinev. Pikematel ja liikuvatel poksijatel on nelinurkses ringis raskem, aga lühematel lähivõitlejatel on lihtsam. Ringikujulises puuris jällegi vastupidi. 

Poksis lüüakse vöö piirkonnast kuni pähe kätega. MMAs aga lüüakse käte ja jalgadega igale poole.

Karlson: Keelatud on MMAs lüüa allapoole vööd ja peaga. Poksis ei tohi lüüa küünarnukiga ja loomulikult jalgade ja põlvega.

Arro: MMAs ei tohi lüüa kubemepiirkonda, jalgadesse võib. Vabavõitluses on relvi rohkem, seega on ennast raskem kaitsta. Sellepärast näeb vabavõitluses ka rohkem vigastusi ja vähem punktivõite. 

Poksijad kannavad ringis poksisaapaid. MMAs ollakse aga paljajalu.

Karlson: Põhjus on lihtne - paljajalu olles on kergem jalalööke teha.

Arro:
Poksijal on vaja jalgadel palju liikuda ja jalatsitega on seda parem teha. MMAs on vaja jalaga lüüa. Jalanõud tekitaksid veelgi rohkem vigastusi. 

Poksis on rohkem raunde kui MMAs. Poksis võib olla kuni 12 raundi, samas kui MMAs 3.

Karlson:
MMA on intensiivsem spordiala kui poks ja sealt ka väiksem raundide arv.

Arro: MMA on väga intensiivne. Võimalusi on väga palju, seega tuleb vastane võimalikult kiiresti neutraliseerida. Poksis on ainult käelöögid, seega on raskem vastast üle mängida ja võtab tihtipeale kaua aega enne kui vastase nõrgad kohad ülesse leiad. 

Poksis kestab üks raund 3 minutit, MMAs aga 5.

Arro: Poksis on jällegi rohkem raunde. Kuna raund on pikem ja töö enamasti intensiivsem siis on ka see üks väga suur põhjus, miks me näeme MMAs rohkem matše mis lõppevad enne lõpukella.

Poksijad kannavad suuri kubemekaitsmeid, mis kaitsevad natuke ka keha. MMAs on aga väiksemad ja mugavamad kubemekaitsmed, sest nii on mugavam lüüa nii jala kui põlvega.

Arro: Suured kaitsmed takistavad jalaga löömist. Sisuliselt suuri kaitsmeid kandes jalaga lüüa ei saa. Küll aga kaitsevad nad rohkem ja on seega poksija jaoks paremad.

Poksijate riietuseks on lühikesed püksid, mis pole ümber keha, MMAs jällegi vastupidi, kasutatakse lühikesi ja liibuvaid pükse.

Arro: MMA võitlejatel on vaja jalgadega lüüa ja tavaliste lühikeste pükstega oleks seda palju ebamugavam teha.

Huvilised saavad kahe võitleja vahelist heitlust jälgida Viaplay vahendusel. 

Jaga artiklit

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Gerly Mägi
Telefon 51993733
gerly.magi@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis