Miks ei saa Kelly Sildarult automaatselt rennisõiduski suurt edu oodata? (4)

Kõik taandub treenitusele, tõdeb Laast-Laas. Pargisõidu elemente (reilid + hüpped, esialgu vette) on Kelly harjutanud koduhoovis juba 2aastasest saati, kuid renni pole Eestis kuskilt võtta. Rääkimata korralikust võistlusteks paslikust rennist, neid polevat meie lähiümbruseski (lähim olla kaugel Põhja-Soomes). Seepärast alustas Kelly rennisõiduga alles mõne aasta eest.

„On vahe, kas oled teinud ala kaks aastat või 13 aastat,“ märgib lisaks ala harrastamisele kohtunikuna tegutsev Laast-Laas. „Loomulikult sõidab ta suuskadega väga hästi ja õpib väga kiiresti. Aga kui tahta ekstreemspordis midagi hästi teha, pead olema harjutanud sadu ja sadu tunde. Et enam ei mõtleks, kuidas hüppad, vaid lihtsalt lähed ja hüppad. Lendamine muutub normaalsuseks, ei pea muretsema, et äkki kukud ääre peale või muud sellist.“

Ta lisab konkreetselt: pargi- ja rennisõit on sportlase vaatevinklist kaks täiesti erinevat ala. „Neil on sama palju ühist kui murdmaas klassika- ja vabatehnikal. Kõva suusataja suusatab iga suusaga, aga ala on ikka täitsa teine,“ ütleb Laast-Laas ja jätkab.

„Hüppesse mineku nurk on midagi täiesti teistsugust. Pargis hüppad edasi või reili peale, aga rennis on viie ja poole meetrine vertikaalne sein otse üles, kuhu tuleb ka maanduda. See on aju jaoks midagi hoopis teistsugust. Mina, kes ma olen sõitnud suuskadega umbes 15 aastat, julgen X-mängude Big Air’idelt teha lihtsamaid trikke. Aga kui saan superpipe’is (suur ja lai renn – M.T.) kaks meetrit üle ääre, siis see on minu jaoks suur asi (meeste eliit lendab stabiilselt ligi 6 m üle ääre, naised 3-4 m – M.T.). See on tõesti raske, seda peab harjutama, kuidas jääs rennis sõita.“

Kas rennisõit on alguses pigem raske vaimselt või tehniliselt? „Mõlemat. Hüppenurgad, õhus keerlemine ja maandumiseks sättimine – kõik on teisiti. Tehniliselt keeruline, kõrguse tõttu vaimselt samuti. Mastaabid ei tule telekast välja, aga 90% inimesi ei julge renni ääre peal seistagi, sest see on 5,5 meetrit kõrge. Tõesti, see on kõrge.

Ta tundub suuskade või lumelauaga turvaline, aga renn kindlasti ei ole turvaline koht. Kui ülevalt tõugata natuke valesti ja siis väikese vea pärast maanduda 3 m alla poole, kus renn pole enam nii järsk, mats tuleb jalgade peale, kant võtab kinni ja kõmm kuklaga maha. Nii on väga palju väga halbu õnnetusi juhtunud. Või kukud ääre peale, põrkad üles ja järgmise asjana kukud kuklaga põhja.“

Kelly tulemuse osas ei osanud Laast-Laas suurt ennustada, kuid loodab, et näeme neiut ka reede varahommikul kell 2 algavas finaalis, kuhu pääsevad tänaöise kvalifikatsiooni (algusaeg kell 3.40) kaheksa paremat.

Perekond Sildaru ise on andnud mõista, et finaalipääs on reaalne, aga raske ülesanne. Kogu teema juures on kindel vaid see, et rennisõidu puhul ei saa Kellyst enne võistlust rääkida kui soosikust ja tõenäoliselt tuleb õnnestumiseks pidada juba kaheksa hulka pääsu (stardinimekirjas on 30 naist). Täpse vastuse annab muidugi võistlus ise, jääme ootama!