Martin Reim jälgib, kuidas hoolealused Kreeka nulli peal hoiavad. (COSTAS BALTAS)

Jalgpallikoondise peatreener Martin Reim jäi 0:0 viigimängus Kreeka vastu väga rahule kaitsefaasis nähtuga, kuid rünnakul seekord planeeritud asjad välja ei tulnud. Mängujärgses intervjuus selgitas Reim pikemalt, mis Kreekas otsustavaks sai. 

Martin, kas tänast 0:0 viiki võib nimetada töövõiduks?

Õigesti öeldud – töövõit! Oli kõva andmine ja kaitses tegime supermängu.

Paistis, et kõik läks täpselt nii, nagu enne mängu planeerisid.

Just kaitsefaasis suutsime päris korralikult nende käigud lukku panna. Avapoolajal olid mõned ohtlikud tsenderdused, kuid üldiselt neil palju võimalusi polnud. Vahepeal puudus kreeklastel idee, kuidas olukordi edasi lahendada. Praegu on meie kaitseliin mäng-mängult kindlamaks muutunud.

Paistis, et ka tänase mängu jooksul muutus meie kaitse kindlamaks, sest esimesel poolajal olid vastaste äärelt tulnud rünnakud ikka päris ohtlikud. Milline oli sinu sõnum poolajapausil? Kuidas need rünnakud lukku pidi panema?

Tähtis oli vastastele lihtsalt lähemal olla. Oma kaitsekolmandikul jäime mõnes olukorras mängijatest liiga kaugele. Neil jäi jalg vabaks ja need madalad ning teravad pallid, mis kaitseliini ja väravavahi vahele lähevad, ongi kõige ohtlikumad. Meie äärekaitsjad pidid selle eest vastutama. Suunasime neid vastaste tõusvatele äärekaitsjatele kiiremini survet tegema. Viieliikmelise kaitseliiniga on see võimalik, sest sellisel juhul jääb ka värava esine korralikult mehitatuks.

Standardolukordadest ja nende kaitsemisest on aasta jooksul palju juttu olnud. Taas said vastased paar korda löögile.

Vabalt või korralikult keegi löögile ei pääsenud. Isegi suurtel tiimidel on standardeid raske mängida viisil, et vastastel üldse võimalusi ei tekiks. Täna oli tähtis, et nende pealöögid olid ebamugavad. Selle vajaliku kontakti suutsime ära teha.

Esimese vahetuse tegid alles 81. minutil. Kas see tähendab, et kõik algkoosseisu mehed said hästi hakkama?

Otseselt kuskilt ei lagunenud. Olime tegelikult pidevalt valmis neid vahetusi tegema. Mängu rütm käis täna pidevalt üles ja alla. Vahepeal oli tempo peal, kuid siis hoog jälle rauges. Meie vanemad mängijad said hinge tõmmata. Kokkuvõttes tõestasid vanemad mehed, et hea valik oli nad mängu usaldada. Seda kogemust oli väljakul tunda – paljudes olukordades mängiti väga targalt.

Ütlesid, et kaitsefaasiga oled väga rahul, rünnakut sa eriti ei maininud. Kohati tundus, et Kreeka pakkus meile võimalust rünnata, aga me ei kasutanud seda. Millisel hetkel meie rünnak ikkagi kokku jookseb, sest korralikke pealelööke me ei teinud.

Täna oli selliseid rünnakualgeid. Meie süsteemi juures on äärepoolkaitsjad ründavat tüüpi ja nad peaksid palju ründefaasis osalema. Kui nad ilma pallita liiga alla vajuvad, siis on liiga pikk maa jälle kõrgemale tõusta.

Samas jätsid vastased meie ääremängijad üsna vabaks. Kui palli võitsime, siis ei kasutanud me seda ära, vaid mängisime palli Henrile (Henri Anier – toim) otse kehasse. Sellises kontaktis on tugevate Kreeka härgade vastu keeruline palli säilitada.

Teisel poolajal läks pall rohkem jooksu peale vabasse tsooni. Sellest oli alguses puudu – pallid mängiti liiga kehasse.

Selgub, et mängu jooksul muutus paremaks nii meie kaitse kui rünnak.

Meil oli võimalus varem vahetus teha, et rünnakule värskust lisada. Samas oleks mängijate vahetus ilmselt võtnud kaitsefaasist oskusi vähemaks. Kui oleksime 0:1 kaotusseisu jäänud, oleksin kindlasti ründavama vahetuse teinud. 0:0 hoidis vahetusi kinni, sest platsil olnud mehed olid mängus hästi sees ja teadsid, millal suruda. Sellepärast hoidsin vahetusi viimase hetkeni.

Võõrsil Kreeka vastu on loogiline, et kaitse on esmatähtis. Kas kodus Küprose vastu rõhud rohkem rünnakule?

Kindlasti, aga me ei saa rünnata, kui kaitse käriseb. Kui tahame väravaid lüüa, peame olema ründes ohtlikumad ja aktiivsemad. Kodus on see kindlasti meie eesmärk.

Kapten Ragnar Klavan teenis kollase kaardi ja pühapäeval Küprose vastu ei mängi. Kas enne mängu oli temaga juttu, et mingil juhul ei tohiks kollast saada?

Mängijad teadsid ise, et neil on kollane kaart all. Ei saa öelda, et ära kontakti mine. Sellises mängus ei tea kunagi, millal ja mille eest see kollane kaart antakse. Kindlasti on Ragnari puudumine meie jaoks suur tagasilöök, kuid õnneks on Karol Mets tagasi. Loogiline asendus on olemas, kuid ühe võimaluse võttis see meilt ikkagi vähemaks.

Jaga artiklit

3 kommentaari

M
Mihkel Espoost  /   15:11, 1. sept 2017
Supervedas,et kreekud mööda lõid.
M
meie mees  /   14:49, 1. sept 2017
kui Eesti hymni ei laulda kaasa,siis selline koondis sõitku kukele,võitku või brasse või sakslasi.

Päevatoimetaja

Marge Sillaots
Telefon 51993733
marge.sillaots@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis