JALGPALLIILM: Nii iseloomustas Zakaria Beglarišvili Raekojaplatsi tabanud vihmasabinat. (Tiina Kõrtsini)

„Siin on linna parim hatšapuri,“ lausub FC Flora jalgpallur Zakaria Beglarišvili (27) enesekindlalt, kui viib mind Tallinna vanalinna restorani oma koduriigi Gruusia kulinaariaimet mekkima. Kaheksandat aastat Eestis elava Zaka silmad säravad. Ja seda mitte maitsvast juustupirukast, vaid siirast armastusest praeguse kodumaa vastu.

Kui Beglarišvili oma neljaaastase tütre Anastassiaga viimati kinos käis, ootas teda ees meeldivalt keeruline ülesanne – kuna film oli eestikeelse dubleeringuga, pidi ta oma võsukesele terve linateose vältel sünkroontõlget tegema! Ikka maarjamaa keelest grusiinide keelde. Anastassia aina päris ja päris, mis nüüd pajatati. Zakaria aina vastas tasakesti soss ja soss. Mees sai ootamatult sülle kukkunud väljakutsega edukalt hakkama!

Kaukaasia mehe eesti keel on tõesti kiiduväärt. Tõsi, vahel otsib ta pikemalt sõnu, mida üle huulte valla lasta, kuid üldiselt voolab tema suust ladus tekst. 2010. aastal Eestisse tulnuna oli tal paganama raske – Flora pallurid eriti vene keelt ei pajatanud, inglise keelega polnud ta sinapeal. Seetõttu sai suhelda ainult paari tiimiliikmega, aga soov oli teistegagi mõtteid vahetada! Ja nii see keel külge hakkas – sõna-sõna haaval.

Naeratus ei kao Zakaria näolt intervjuu jooksul kordagi, kuigi grusiini temperament on aastatega lahtunud ning asendunud eestlaslikku stoilisuse ning rahulikkusega. Vähemalt nii väidab ta ise.

„Ma tunnen end nagu kodus,“ sõnab rohevalgete ründav poolkaitsja ning rüüpab Zedazeni viinamarjalimonaadi. „Naisele meeldib siin, lastele ka! Anastassiale meeldib väga vihm, Gruusia palavust ei talu ta üldse.“

15 aasta pärast ikka Eestis

Augustis sündis mehe perre teine laps. Kaasa Marjam (24) sünnitas poja Nikoloze. Kui tütar nägi ilmavalgust Gruusias, siis seekord langes liisk Tallinna kasuks. Marjam kartis küll keelebarjääri, kuid Ida-Tallinna keskhaiglas sujus kõik oivaliselt.

Oma panuse muretumasse sünnitusse andis ka Flora spordidirektor Norbert Hurt, kes käis kahel Flora võõrsilmängul eraldi autoga, et vajadusel Zakaria kiirelt Tallinna transportida!

Kõike eelnevat arvestades pole imestada, et mees end siin õdusalt tunneb. Sel aastal Premium liigas 14 väravat löönud ning 19 resultatiivset söötu andnud Beglarišvili (hooaja eesmärk oli tal mõlemas kategoorias ühe võrra suurem) tulevikusiht on lihtne: saada Eesti kodakondsus! Selleks peab ta olema Eestis elanud kaheksa aastat, millest viis püsivalt. 2013. aastal Anastassia sünniks Gruusiasse naasnud jalgpallur loodab seega Eesti kodanikuks saada uuel aastal. Ei heiduta teda enam seegi, et Maarjamaal pole topeltkodakondsus lubatud.

„Jah, tahan Eesti passi,“ ütleb ta õnnelikult. „Eesti on mulle nii palju andnud, mu teine laps sündis siin. Loodan, et järgmise aasta jooksul saan ma passi ja kui mind koondisse kutsutakse, siis olen selleks valmis. Tahan ka 15 aasta pärast Eestis elada.“

Zakaria Beglarišvili. (Tiina Kõrtsini)

Vutimees on ühe mängu pallinud Gruusia rahvuskoondises – 0:3 kaotusmängus Eestile. Flora pallurid lõõbivad selle 2015. aasta novembrikuu matši ning Zakaria üle siiani („nad räägivad sellest elu lõpuni!“). Kuna tegemist oli maavõistlusega, siis on tal reeglite kohaselt võimalik rüüd vahetada. Sünnimaalt ta rohkem kutseid saanud ei ole.

„Kõik teavad, et ma olen siin, internetis kirjutatakse, kuidas ma mängin,“ nendib Amsterdami Ajaxi noorteakadeemias koos Tottenhami staari Christian Erikseniga ning Manchester Unitedi kaitsja Daley Blindiga pallinud Beglarišvili. „Pressikonverentsidel on küsitud, et miks Zakat ei kutsuta. Ma ei tea, miks ei kutsuta, mul on praegu karjääri kõige parem periood. Ma ise sees tunnen muidugi, et süda tahab Eestit esindada.“

Floras 196 Premium liiga mänguga 62 korda skoorinud ning 67 väravapassi jaganud Beglarišvili peale on hammast ihunud ka välisklubid, kuid grusiin on resoluutne – tema niisama lihtsalt Eestist putku ei pane. Tasuta ei soovi ta kindlasti tiimist lahkuda, Florat peab ta oma kasvatajaklubiks ning tahab, et Kitseküla klubi saaks tema eest väärilise tasu. Tema leping rohevalgetega kestab järgmise aasta lõpuni.

„Olen Florale väga tänulik, nad on kõik need aastad minu pere eest hoolitsenud,“ sõnab sööduvõlur, kelle vastu on huvi tuntud näiteks Soomest ja Poolast. „Kui tugeva liiga tugev meeskond mind tahab, siis ma räägin sellest Floraga, aga mul pole mõtet minna mujale samale tasemele.“

Aga mis rollis teda 15 aasta pärast Eestis näha võib?

„Võib-olla hakkan Flora peatreeneriks,“ muigab ta salakavalalt lõpetuseks.

***

Martin Reim. (Stanislav Moškov)

Martin Reim: olen küsinud, millal ta eestlaseks saab

 Eesti jalgpallikoondise peatreener Martin Reim sõnas Õhtulehele, et kui Zakaria Beglarišvili suurejooneline kodakondsusplaan teoks saab, on mõtteainet küll.

„Ütleme naljaga pooleks, et kui teda näinud olen, siis olen tema käest küsinud, milla ta eestlaseks saab,“ muigab Reim. „Ta on siin kaua olnud ja mängis ka minu käe all Floras. Huvitav jalgpallur ja miks mitte ka põnev valik Eesti koondise jaoks. Väga loov ja tehniline pallur – selliseid mängijatüüpe on Eestis väga vähe.“

CV
Nimi: Zakaria Beglarišvili
Sünniaeg: 30.04.1990
Sünnikoht: Thbilisi, Gruusia
Koduklubi: Tallinna FC Flora – Premium liigas 196/62

Saavutused:
Eesti meister 2010, 2011, 2015
Eesti karikavõitja 2011, 2013
Gruusia koondis: 1/0

Jaga artiklit

12 kommentaari

J
Jauram  /   13:35, 12. sept 2017
Õige mees õiges kohas ! Tubli, keel selge ja nüüd õpeta meitele gruusia keelt !
M
Mihkel Espoost  /   11:35, 12. sept 2017
Inimene võib ju valida,kus elab ja töötab.Zakaria on tubli mees,eesti keel selge,tahab Eesti jalgpalli heaks midagi teha ja teeb ka.Tõsine spordimees.Väikesest Eestist on 10 tuhandeid läinud,kas kõik on mittetublid.Põhjuseid on mitmeid,ära Erla lahmi.

Päevatoimetaja

Gerly Mägi
Telefon 51993733
gerly.magi@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis