Ragnar Rump. (Alar Truu)

Eesti rannajalgpallikoondis alustab täna Itaalias suure unistuse ehk Euroopa 12 tugevama riigi sekka püüdlemist. Kadalipp on aga karm, sest Euroliiga A-divisjoni pääseb B-divisjonist vaid superfinaali võitja.

See tähendab, et esmalt peavad meie rannavõlurid jätma selja taha alagrupikaaslased Bulgaaria, Kreeka (mänginud viimased neli aastat A-divisjonis, kuid jäänud alati napilt püsima) ja Rumeenia. Edu korral alistama turniiri finaalis teise alagrupi võitja.

Meie tänavusi šansse käis raadiosaates „Kolmas poolaeg“ stuudios lahkamas koondise väravamasin Ragnar Rump. „Suhteliselt okei,“ hindas ta meie alagruppi. „Kui tahad A-sse pääseda, siis pead niikuinii kõiki võitma. Iga aasta pole nii olnud, et A-divisjonist tulija tõuseb uuesti. Kokkuvõttes arvan, et šansid on päris head. Eks mäng Kreekaga näitab, mis tasemel reaalselt oleme.“

Euroopa keskmikud oleme raudselt, sest seekordne superfinaal on meie koondisele viies järjestikune. Kõige lähemal A-divisjonile olid eestlased kaks aastat tagasi Pärnus, kus kaotati alles finaalis penaltitega Rumeeniale. „Eks kodus oligi hea, publik annab ikka julmalt juurde. Seda faktorit on väga raske kunstlikult tekitada. Energia mis taga on… jooksed platsil ringi, aga ära ei väsi,“ kirjeldab Rump, kes on viimased kolm aastat olnud Eesti meistriliiga parim väravakütt.

Ilusale koduturniirile järgnes mullu aga taas Harju keskmine sooritus ehk superfinaalis jäädi neljandaks. Rumbi sõnul on see mingil määral tingitud kaadrivoolavusest, mis omakorda tekitab probleeme kokkumängu osas. Matše, kus seda aga eelnevalt lihvida, napib. Näiteks tänavu peeti lisaks juunikuisele Euroliiga B-divisjoni alagrupiturniiri kolmele mängule vaid üks maavõistlus Soomega (maikuus).

Pole kahtlust, et uhke oleks kuuluda Euroopa 12 tugevama rannavutikantsi sekka, ent oleme me tegelikult selleks valmis? „Arvasin, et me polnud. Aga kui jõuad sinna, siis tegelikult on seitse-kaheksa kuud aega füüsist laduda ja areneda,“ arutleb üleeile 26. sünnipäeva tähistanud Rump.

„Tekivad uued võimalused ja motivatsioon kasvab. Seal on erinevalt B-divisjonist enne superfinaali kaks alagrupiturniiri, mitte üks, kus mängid endast oluliselt tugevamate meeskondadega. Teisiti saa areneda, arvan, et sinna saamine oleks hea. Muidugi mängiksime seal maksimaalselt kohtadele 8-12.  

Rannajalgpall on hea, sest võimalusi tekib igal juhul. Eks mõne mängu võid kedagi hammustada, aga suures plaanis võib Portugali, Venemaa ja teiste tippudega keeruliseks minna. Aga Kreekaga mäng näitab ära, kuidas võiks olla.“

Lisaks koondisele tuli „Kolmandas poolajas“ juttu näiteks Rumbi isiklikest ambitsioonidest, FC Barcelona huvist ja üleüldse piiri taha pääsemisest ning Eesti rannajalgpalluri hingeelust laiemalt. Mõistagi polnud mehel pääsu ka lõbusamatest küsimustest, näiteks, kas on võimalik terve mäng ära mängida nii, et liiv ei lähe kordagi silma?

„Ma ei tea,“ naeris Rump. „Põhimõtteliselt on nii, et kevadel nädal-kaks on väga ebamugav liiva pärast, aga siis enam ei tunne seda. Ainult suuremaid koguseid.“

Õhtulehe jalgpallisaade „Kolmas poolaeg“ on eetris igal nädalal ning seda saab kuulata endale sobival ajal Soundcloudist, iTunesist või Õhtulehe spordiveebist sport.ohtuleht.ee.

Jaga artiklit

1 kommentaar

G
goalpecker  /   10:12, 14. sept 2017
Ärge siis laske end ära lollitada nagu Pärnu finaalis... kus mingi Rumeenia varumees suht sihilikult tekitas meie väravavahiga Markus Lukiga füüsilise kontakti ja no meie mees plõksis kohe vastu.... kuidas siis muidu. Mõlemad said punase kaardi - Rumeenia varumängija ja meie põhiväravavaht.
Kas pole mitte võrdne vahetus?
Aga muidu... edu!

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis