KALLAB JA KALLAB: kauaks vihm Eestisse jääb? (23)

ära kiiitusta,, ega tuemata ei jää mitte miski

Minu lugupeetud riigikogulastest sõbrad! Võiks nüüd tulla maa peale tagasi ja võtta vastu seadus, kus eriti pisikestel seentel on keelatud ussitamine. Hea, kui see toimuks enne järgmist seenehooaega. Kirjeldan situatsiooni: lähen ilusat, visuaalselt tervet, lambatatikut noppima, ussitanud. Mõtlen, et pistan oma seeneämbrisse pisikese pilviku. Jälle ussitanud. Kus on õiglus? Väiksed seened on tihtipeale rohkem ussitanud, kui suured. Ehk õnnestuks EL-st mingisugust seeneussi peletavat preparaati soetada ja sellega metsi sellega töödelda? Sama asja eest võiksid seista kõik need, kes praegu kandideerivad kohalikesse omavalitsuse juhtorganitesse.

Olen olnud endale ja oma perele ise parim arst. Mu perearst küsibki minult diagnoosi ja alati selle ka on pannud, kusjuures ta teab ka seda, et ei Maarjamõisa professorid ega muud arstid pole olnud võimelised panema mu pojale diagnoosi, vaid oleks tapnud ta mürgiste rohtudega, kui ma oleks pojale nende kirjutatud rohte andma nende valediagnoosi alusel. Nõudsin ise kilpnäärme uuringuid ja oligi probleem kilpnäärmes. Arstid eksisid ka õige diagnoosi puhul, väites et mu poeg sööb türoksiini surmani, nii nagu suhkruhaiged süstivad end surmani. Kuna kõri on seotud suhtlemise tasandiga, sai mu poeg selle haiguse tänu isale, keda poeg väga kartis, kuna mu mees oli võimukas ja autoritaarne. Kui isa suri, st mu abikaasa, siis nõudsin ma uusi uuringuid, sest pojast oli saanud täiskasvanu ja ma tulin selle peale, et ehk peab rohu tugevust muutma. Siis selguski et mu poeg ei peagi surmani ravimit võtma, et nüüd hormooni suudab keha ise toota. Kui on stressirohkeid perioode, siis muutub mu täiskasvanud poeg väga nõrgaks ja kuna Tartusse uuringutele sõitmine on kulukas, siis ma lihtsalt palusin perearsti, et ta meile türoksiini ikka kirjutaks, et sel "auku kukkumise" perioodil ravimit võtta. Õnneks on seda harva, et stress poega ründab: ta vanem vend on veidi isa iseloomuga.