Tiidrek Nurme. Foto: Aldo Luud
Kergejõustik
18. september 2017, 16:38

Eesti paremaid pikamaajooksjaid võõravihast: see pole probleem mitte ainult Eestis (38)

Eesti jooksjad on viimastel nädalatel tekitanud palju poleemikat seoses aafriklastega, kes meie koduõuele jooksma tulevad. Veel enam -  meie mehed võiduta jätavad. 

Nõnda juhtus eelmisel pühapäeval Tallinna Maratonil, aga ka eile Jõhvis peetud rahvajooksul. Esikoha teenis keenialane Ibrahim Mukunga, kellega hõbedamees Andi Noot keeldus kätt surumast. 

"Üldiselt on raske hinnata, mida sportlane oma peas mõtleb. Aga see on minu seisukoht," oli Eesti ühe parema pikamaajooksja Tiidrek Nurme vastus Õhtulehe küsimusele, kas meie sportlane on lihtsalt kõvema konkurendi peale kade. 

Küll aga ei torma Nurme veel Nooti süüdistama. "Olgem ausad, Andi pole ühtegi kommentaari andud," manitses ta. "Mine tea, võib-olla ta ei märganudki, et Mukunga talle käe ulatas." Siinkohal tasub täpsustada, et Õhtulehel pole õnnestunud Nooti telefonitsi tabada. 

Üldiselt Nurme siiski tunnistab, et kerge võõraviha jooksjates välja lööb. Aga seda tuleb ette ka mujal. "See pole probleem ainult Eestis," kinnitas ta. "Isegi kirjutasin lätlastele, et kas mõni hea jooks on tulemas, kuhu võistlema tulla? Aga keegi tagasisidet ei andnud. Hiljem nägin, et olidki vahepeal mõned head jooksud. Eks oma riigi jooksjad tahavad ikka võita, igati mõistetav." 

Sportlane ei salga, et mõnikord on ta ise end samast situatsioonist leidud. "Tõele au andes olen isegi teinekord samamoodi mõelnud, et miks pean nii väikesel võistlusel nii tugeva konkurendiga võistlema," rääkis Nurme. 

Üldises plaanis usub ta siiski, et õige sportlane kasutab tugevat konkurenti enda kasuks. "Pikamaajooksus peitubki vastase alistamises võlu. Kui mõni mees on tugevam, võiks olla minu siht olla ennast arendades talle järgi jõuda," arutles Nurme. "Mõni mees jääbki püüdmatuks, aga sellepärast ei saa endale valetada. Nii kaua kui sporti tehakse ausalt, on kõik õige."