EESTLASE TÖÖPÄEV KOGU MAAILMA SILME ALL: turvakaamerad kannavad omanike teadmata otsepilti avalikul veebilehel üle (18)

Pärast seda, kui telesaade „Radar“ aitas koostöös politsei ja riigi infosüsteemide ametiga (RIA) sulgeda eesti inimeste valvekaamera privaatsed otsepildid, mis olid nähtavad kogu maailmale, on eestimaalaste teadlikkus tõusnud ning antud veebilehel jääb otselülitusi aina vähemaks. Muu hulgas sai enne „Radari“ sellesisulist episoodi vaadata internetist turvakaameratega varustatud majade õuel mängivaid lapsi ning ka ülejäänud pererahva tegevus ei jäänud avalikkusele saladuseks.

Valvekaamerate otsepilt jõuab antud internetisaidile, sest kõigile kaameratele ei ole tehases parooli peale pandud ning seda ei taipa teha ka kaamera ostja. Praegu on sellel veebilehel nähtavad peamiselt avalikku linnaruumi ja parklaid filmivad kaamerad. Ka politsei kinnitab, et nad hoiavad antud lehel silma peal ning teavitavad vajadusel kaameraomanikke.

Kuid siiski leidub veel ka neid, kes ei tea, et nende turvakaamerate otsepilti võib iga inimene interneti vahendusel jälgida. Seal hulgas kurjade kavatsustega inimene.

Näiteks on kõigile otse-eetris vaadata Pärnumaal asuva puiduga tegeleva ettevõtte argielu. Tehase õuel on lausa 15 erinevat kaameranurka, mille vahel võib igaüks vabalt klõpsida ja piltigi sisse-välja suumida.

Kaameratest on muu hulgas näha, kuidas üks usin töömees möllab igapäevaselt puulõhkumismasina taga. Möödunud kolmapäeval käis territooriumi lähistel politseipatrull. Esmaspäeva ennelõunal veeres kohale linnamaastur, millest väljus valges jakis ja tumedates pükstes viisaka välimusega mees, kes tunkedes töömehega vestles. Eriti terava silmanägemisega inimene näeks ära ka tootmishoone ukse kõrval lamavate tulekustutite säilivusaja – kaamerapilt on sisse suumides väga kvaliteetne. Kui üks inimene antud turvakaameraid krutib ja vaatenurki vahetab, muutub pilt ka teiste arvutis, kes parasjagu sama otsepilti jälgivad.

Kuigi antud veebilehel on kuvatud ka turvakaamerate koodinaadid, on selle tootmistehase tegelik asukoht internetis toodud Haabneemest 130 kilomeetri kaugusel, mis on ohtuse seisukohalt positiivne. Õhtuleht uuris aga välja, mis ettevõttega on tegemist ning rääkis turvakaamerate otsepildist firma juhatajaga.

Esiti ütles ettevõtte juht, et tema teada peaks antud tehase territooriumil olema vaid üks turvakaamera. „See on puhtalt selline kaamera, mis ei kata strateegilisi kohti. Samas on meil ka mitmes tehases kaamerad, mis võivad sinna koonduda,“ arutleb ta. Kuuldes, et erinevaid kaameranurki on lausa 15, lubab ta asja uurida. „Ma ei tea muidugi, kuidas on kaamerad kõigile kättesaadavaks muutunud,“ räägib mees. Ta lubab kaamerate haldusfirmaga ühendust võtta. Järgmisel päeval on aga kaamerate otsepilt ikka kõigile vabalt vaadatav.

Kui sellel veebisaidil otsepilti edastavaid kaameraid riikide kaupa sorteerida, siis Eesti kaamerate arv 30 on köömes: USA-s on selliseid kaameraid üle 3900, Jaapanis 1745. Lätis 28, Soomes 67.  Põhjanaabrite valvekaameraid vaadates jääb mitmel juhul silma otsepilt kellegi kodust: näiteks on otse-eetris üsnagi sassis ja vilets kööktuba, millele osutab ilmselt tööle jäänud veebikaamera.

Üks Läti valvekaamera on suunatud ühe maast laeni kaustade ja dokumentidega sisustatud kabineti arvutimonitorile ning selle vahendusel näeb kogu maailm, kui mitu korda selle kabineti omanik kohvi joob, mida arvutist vaatab ning läti keele oskajad saaks ilmselt teada ka nende dokumentide sisu, mis tema arvutilaual vedelevad. Kokku näeb sellel veebilehel valvekaamerate otsepilti lausa 113 riigist. Turvalisuse kaalutlustel Õhtuleht veebilehe nime ei nimeta. 

Politsei: ettevõtte töötajaid ja külastajaid tuleb otse-eetris olemisest teavitada

Põhja prefektuuri varavastaste kuritegude talituse juht Toomas Jervson ütleb, et politseile ei ole teada juhtumeid, et varguse kavandamiseks on kasutatud ettevõtte enda paigaldatud kaameraid, mille pilt on ka ühtlasi internetis avalikult nähtav.

Aga samas Jervson ka selliseid juhtumeid ei välista. „Iga asutuse paigutatud kaamera mõte võib olla erisugune. Kui kaamerapilt on internetis avalik, siis see võib, aga ei pruugi viia varguseni. Vargad võivad pikalt jälgida ettevõttes toimuvat nagu näiteks, millal töötajad tulevad, mis kell lahkutakse ning kas on võimalik võtta midagi selliselt, et tegu kaamerapilti ei jääks,“ räägib ta.

„Minu soovitus on siiski need kaamerapildid muuta internetis mittenähtavaks Kui aga ettevõtte juht otsustab, et avalik kaamerapilt võib jääda, siis tal tuleks kindlasti teavitada enda ettevõtte töötajaid ja külastajaid sellest, et nad on avalikus pildis.“