Trump ÜRO peaassamblee eesFoto: Reuters / Scanpix
Maailm
19. september 2017, 19:24

Trump ÜRO ees: „Kui peame end kaitsma, ei jää muud üle, kui Põhja-Korea hävitada!“ (48)

USA president Donald Trump pidas äsja ÜRO peaassamblee ees esimest korda kõnet. Hurjutamata ei jäänud ei Põhja-Korea, Venezuela ega Kuuba, samas ka kogu ülejäänud maailm, kes presidendi sõnul ÜRO-sse rahaliselt liiga vähe panustab. Kuidas Põhja-Korea ameeriklaste presidendi sõjakusele vastab, näitab tõenäoliselt lähitulevik.

Trump alustas kõnet USA majanduse kiitmisega ning väitis, et Ameerikal läheb pärast eelmise aasta valimisi järjest paremini. Ehkki president väljendas muret maailmas lokkava terrorismi pärast, kinnitas ta, et „meie sõjavägi on peagi tugevam kui iial varem“.

President Trump ei jätnud kõne kuulajaid ilma oma valimislubadusest „Ameerika esimesena“ („America first“ ingl. k. - toim.). Trump õhutas ka kõiki teisi riike sama eeskuju järgima ning kodumaa vajadusi igal juhul esimeseks seadma. Ehkki Trump ülistas kõnes Ameerikat korduvalt, ütles ta, et tema huvi ei ole ameerikalikkust teistele riikidele peale suruda. „Meie Ameerikas ei soovi kellelegi oma elustiili peale suruda, pigem laseme sel uhke eeskujuna särada, et ülejäänud maailm seda imetleks,“ rääkis Trump.

Autoritaarsete režiimidega riikide kohta Trumpil ühtegi head sõna öelda ei olnud. Põhja-Korea liidrit Kim Jong-uni nimetas ta narrivalt „raketimeheks“, kes oma tuumaprogrammiga on enesetapumissioonil. Välismeedia läks kihama, kui Trump Peaassamblee ees teatas, et hoolimata Ühendriikide kannatlikkusest, „kui peame kaitsma ennast ning oma liitlasi, ei jää meil muud üle kui Põhja-Korea täielikult hävitada“. Trump kinnitas, et USA-l on nii võimekus kui tahtejõud vastavalt reageerida, kuid rääkis kohe sellele vastu, väljendades soovi, et nii ei juhtuks.

Ka Kuuba ja Venezuela režiimid said Trumpilt karme sõnu kuulda. Kuuba saadik kritseldas enda riigi kritiseerimise ajal midagi enda märkmikku. Venezuela saadik jälgis kõnepidajat hämmeldunud näoga. Trumpi nõudmine, et Venezuelas taastataks demokraatia ja poliitiline vabadus, pälvis aplausi. Kuid lause „Venezuela probleem pole mitte see, et sotsialismi on halvasti rakendatud, vaid et sotsialismi on rakendatud igati täpselt“ võeti vastu kerge naeru ja hoopis vaiksema aplausiga.

Eelmise presidendi Barack Obama sõlmitud kokkulepe Iraaniga on Trumpil juba mõnda aega pinnuks silmas olnud ja kritiseerimata ei jäänud see ka Peaassamblee ees. Ta nimetas seda USA häbiplekiks ja lisas: „Ma ei usu, et seda viimast korda kuulete, uskuge mind.“ Iraani tuumakokkulepe kohaselt leevendavad USA ja teised riigid sanktsioone, samas kui Iraan peab oluliselt piirama oma tuumaprogrammi.

Trump ei suutnud hoiduda ka teiste maailmaliidrite hurjutamisest, väites, et USA maksab ÜRO eelarvest 22 protsenti „ja rohkemgi“. Viimane märkus pole päris õige, sest ÜRO on ise seadnud piirangu, et ükski riik 22 protsendist rohkem maksta ei saa. Organisatsiooni kriitikud võivad märkida, et USA maksab tohutu osa eelarvest, et ÜRO-s mõjuvõimu hoida. Teisest küljest on tõsi, et näiteks Hiina, kelle majandusedu on Ameerikast eespool (Hiina teenib maailma riikide kogusissetulekust lausa 38 protsenti, üle kolmandiku), maksab ÜRO eelarvest kinni vaid tagasihoidliku 8 protsenti. Kasvava majandusega India maksab ühe protsendi, olles ÜRO pearahastajatest kõige tagasihoidlikum. Jaapan ja Kanada maksavad aga üsna eeskujulikult enam-vähem vastavalt oma riikide sissetulekule.