PÄÄSTJATELE TÄNULIK: Kuigi Kirsika oli jää alla vajudes väga täbaras olukorras, jõudis ta siiski oma spanjeli Liise välja upitada. Enda elu eest päästjatele südamest tänulik Kirsika ütleb, et aasta on olnud väga ilus.Foto: Aldo Luud
Eesti uudised
20. september 2017, 00:01

Kevadel noore naise jääaugust välja toonud Tõrva mehed pälvisid elupäästja medalid

LÄBI JÄÄ VAJUNUD NEIU: kui nägin, et mulle tormavad appi neli tugevat meest, siis sain aru, et olen pääsenud! (41)

 „No vaadake seda armast koerakest, kuidas ma sain teda vette jätta? Ta on ju nagu meie pereliige,“ ütleb Tõrvas elav Kirsika, kes läks oma eluga riskides väikest sõbrakest päästma ning vajus ka ise läbi jää.

Tänavu esimesel aprillil läks 30aastane Kirsika koos oma väikese spanjeli Liisega jalutama Tõrva äärelinnas asuva Vanamõisa järve äärde. Kui tavaliselt jooksis koerake vaguralt perenaise kõrval, siis seekord tõmbas neljajalgne sõber end rihmast lahti ning tormas järvejääle partide poole. „Viiekilone koer võib ootamatult rihma nii kõvasti tõmmata küll, et lahti pääseb. Rihm taga lohisemas, ta jäässe vajuski,“ räägib Kirsika.

Isal tuli lapsed autosse jätta

Kirsika tõdeb, et sai jääle minnes väga hästi aru, et riskib ka ise külma vette vajumisega. „Ühtegi inimest ei paistnud. Helistasin isale, kes helinat ei kuulnud. Panin telefoni kaldale maha ja suundusin käpuli liikudes vees rabeleva Liise poole. Riskisin oma sõbrakese pärast, aga samas ma ka ei teadnud, et järv nii ruttu sügavaks läheb,“ räägib ta.

Neiu jõudis peaaegu koerani, kuid vajus siis ka ise läbi jää. Kaugust oli kaldast umbes viisteist meetrit. Kohalike sõnul on kaldast kahe meetri kaugusel vesi aga juba üle pea.

77aastane malehuviline Ülo askeldas parajasti oma kodu juures, kui kuulis appikarjeid ja jooksis nagu jalad võtsid mäest alla järve poole. Kogenud mehel oli kohe pilt selge. „Mul ei olnud mõtet kahekümne meetri kaugusele peaaegu olematule jääle tikkuda. Siis jäänuks järve kaks inimest. Nägin, et järve ääres seisis auto, mis hakkas just ära sõitma. Sain aru, et pean kuidagi köitma autoroolis oleva mehe tähelepanu,“ räägib Ülo.

ABIVALMIS: 77aastane Ülo Lepik tormas hädasolijale kõhklemata appi. Eile anti talle pidulikult üle elupäästja medal. Foto: Martin Ahven

39aastane kutsehariduskeskuses puidutehnoloogiat õpetav Aivo oli tulnud lastega järve äärde, et näidata kaheaastasele pojale järvel olevaid parte. „Hakkasime autoga liikuma, kui märkasin, et üks vana mees jookseb minu suunas, ise röökides, et inimene upub, ja kätega vehkides. Vaatasin oma poega ja magavat pooleaastast tütart turvahällis, selgitasin poisile, et issi peab appi minema, ja panin jääaugu suunas jooksu,“ räägib ta. „Mul ei olnud valikut. Poleks tahtnud eluks ajaks oma mällu kohutavat pilti, et minu silme ees inimene upub ja mina midagi ette ei võta.“

Mehed tegid riietest köie

Aivo tõdeb, et näinuks keegi teda järve poole jooksmas, siis paistnuks olukord isegi humoorikana. „Olin äsja läbinud esmaabikoolituse ja rebisin juba joostes üleriided seljast, et need kokku siduda. Ütlesin ka teiselt poolt just kohale jõudnud noorele mehele, et võtku pluus seljast,“ räägib Aivo.

23aastane Sander ja 29aastane metsanduse ja puidu valdkonnas töötav Gevo mängisid parasjagu järve lähistel discgolfi, kui Kirsika läbi jää vajus. Gevo selgitab: „Me ei näinud, mis lahti on, aga hakkasime appi karjumist kuuldes kohe järve suunas jooksma. Mäe otsast parklast alla on sadakond meetrit. Minu osa päästeoperatsioonis oli väga lihtne. Helistasin juba jooksu pealt häirekeskusesse ja võtsin mingid riided seljast, et köit teha. Paraku sai varsti selgeks, et nii pikka köit meil riietest kokku siduda ei õnnestu.

23aastane Sander lisab: „Tegelikult olin päris närvis. Algul, kui köit veel ei olnud, siis üritasin käpuli jääle minna. Aga jää oli õhuke nagu paber ja praksus iga liigutuse peale. Eks teinekord oskan paremini aidata, aga samas loksus kõik hästi paika.“

Ülo kodu asub järvest künkast üles sadakonna meetri kaugusel ja nii tormaski ta pikema köie järele, helistades jooksu pealt häirekeskusesse. „Kui kahe köiejupiga tagasi jõudma hakkasin, siis nägin, kuidas üks noormees tahab väga jääle minna,“ sõnab Ülo.

TÄNULIK: Päästjatele südamest tänulik Kirsika ütleb, et aasta on olnud väga ilus. Foto: Aldo Luud

Pulmad ukse ees

Baptistikoguduse liige Kirsika ütleb, et jääaugus ei olnud tal mahti kõigekõrgema peale mõelda, kuid eks natukene aitas ehk ka tema. Küll mõistis Kirsika, nähes nelja toredat eesti meest kaldal sagimas, et ta on pääsenud. „Mulle visati kolm-neli korda köieotsa. Sain sellest kinni ja mehed tõmbasid mu mööda jääd kaldale. Ega ma kaua poleks jaksanud enam jää-äärest kinni hoida. Mulle öeldi, et oleksin ehk paar minutit veel vastu pidanud, alajahtumine oli tugev,“ tõdeb ta.

Kuigi Kirsika oli väga täbaras olukorras, jõudis ta oma külmast väriseva neljajalgse sõbra jääle upitada. Pääsenud naise pastorist isa kuulis juhtunust, kui koer autoga tema kodumaja ukse taha toimetati. „Sellised üleelamised panevad teise pilgu alt elule vaatama ja isegi koer on juhtunu järel kuidagi vaoshoitum,“ ütleb isa.

Kirsika tõdeb, et tal on nüüd aprillis kaks sünnipäeva. „Oli meeletu aasta. Aga olen tänu neile neljale päästjale elus ja väga õnnelik,“ ütleb naine, kes kavatseb novembri alguses abielluda.

Päästeamet jagas eile aumärke neile, kes vaprusega silma paistnud. Elupäästja Gevo tõdeb, et medali üle saab ainult uhkust tunda, kuid talle läksid hinge pärast juhtunut tema vanematele poes öeldud sõnad: „Olete hea poja üles kasvatanud.“

TÖÖPOSTIL: Kutsekoolis pedagoogina ametis olev Aivo Vaiksoo otsustas pidulikul medalite üleandmise päeval tagasihoidlikult tööpostile jääda. Foto: Erakogu
SÕBRAD-ELUPÄÄSTJAD: Sander Jaani (vasakul) ja Gevo Golding hoiavad käes elupäästja medaleid, mis neile anti uppumisohus naisele appiruttamise eest. Foto: Martin Ahven

Koos päästjateks kasvanud sõbrad said videoga kuulsaks

Maarit Stepanov

Siim Malva ja Margus Tamme on kaks Nõmme päästekomando päästjatest sõpra. Kui küsida, kas päästjateks on nad kasvanud koos, jaatavad nad pea ühehäälselt. „Me oleme ikka olnud väiksest peale sõbrad,“ kirjeldab Malva, et sõprus tänase kolleegiga sai alguse juba kolmandas klassis.

Eile said mehed koos Elupäästja III klassi medalid. Nimelt said Nõmme ja Lilleküla päästekomandod 23. märtsil väljakutse: vanem kalamees oli kukkunud läbi Harku järve jää. Malva ja Tamme läksid jääle ning tõid mehe kaldale. Kogu tegevust filmis Malva kiivrile kinnitatud kaamera. Valminud video laadisid mehed internetti üles. „Selliseid jääõnnetusi tuleb tegelikult igal aastal ette,“ nendib Malva. „Aga sellist videot ei ole vist maailmas keegi suutnud saada.“

Mehed tunnistavad, et aimasid küll ette, et video võib pälvida tähelepanu, ent selle levimine üle maailma tuli neile siiski üllatusena.

Vaata: ohtuleht.ee/829042 

KAKS SÕPRA: Siim Malva (vasakul) ja Margus Tamme said medalid rinda, sest päästsid jäisesse vette kukkunud kalamehe. Foto: Martin Ahven

Päästis naabripere tulesurmast

Maarit Stepanov

Möödunud aasta 4. oktoobril sai Nõmme päästemeeskond teate, et Mustamäel Ehitajate teel põleb 14korruseline maja. Juba enne päästjate saabumist sööstis korteriühistu esimees Boriss Tsvetkov appi inimestele, kes olid süttinud korteris. Tsvetkov eelistab jääda tagasihoidlikuks, kuid tema tütar kirjeldab, et isa reageeris majas käivitunud alarmi peale. Mees läks trepikotta ja nägi, et naaberkorteri ukse alt tuleb musta suitsu. Korteris oli kolm inimest, kellest kaks – perepoeg ja pereema – magasid magusat und ega teadnud toimuvast midagi.

Delfi andmetel põles pereisa voodi ning Tsvetkov püüdis seda valvuriruumist haaratud pulberkustustiga kustutada, kuid tulutult. Ta haaras voodis olnud liikumispuudega mehe ja aitas ta korterist välja. Tsvetkov sai päästmise käigus viga. Saabunud tuletõrjujad said temalt teada, et korteris võivad suitsu- ja tulelõksus olla veel kaks inimest. Põlevasse korterisse sisenenud päästjad leidsidki sealt kaks inimest, kes toimetati haiglasse.

Boriss Tsvetkovile anti Elupäästja III klassi medal. Vahetult pärast medali saamist tunnistab ta muheledes, et see tekitab temas suurepärast tunnet. Koos pereisaga päästeteenistuse korraldatud tseremooniale tulnud pereliikmed on silmanähtavalt uhked. Tsvetkovi tütar Ksenija iseloomustab oma isa: „Ta on selline inimene, et ta nagu ei oska olla...tal ei ole seda ükskõiksust. Ta tahab kogu aeg kõiki aidata.“

KOGU PERE TUNNEB UHKUST: Boriss Tsvetkov (paremal) sööstis põlenud korterisse ja tõi sealt välja liikumispuudega naabri. Foto: Martin Ahven
TUNNUSTUS: Elupäästja III  klassi medal. Foto: TIIT BLAAT