Uus Maa: Kinnisvaraturu veduriteks on uusarendused

Tehingute arvu hoiab kõrgel tasemel soodne turukonjunktuur, millele on positiivset mõju avaldanud kiire palgakasv, madalad intressimäärad, madal tööpuudus ning mitmed muudki tegurid, mille tõttu on leibkondade väljavaade tuleviku osas Eesti Konjunktuuriinstituudi optimistlik. Keskeltläbi sõlmitakse 500–600 tehingut enam kui viis aastat tagasi.

Seetõttu võib vähemalt lähiperioodi osas prognoosida inimeste jätkuvalt kõrgelt huvi kinnisvara soetamise vastu ning uusarendusturu aktiivsuse tõttu nii tehingute arvu kui hinnatõusu kasvu jätkumist, ehkki mitte nii tormiliselt kui kolm-neli aastat tagasi. Kokkuvõttes sõlmiti augustis korteriomanditega kogu Eestis 2087 tehingut, mille mediaanhind oli 1253 EUR/m2. Võrreldes juuliga kasvas tehingute arv 330 võrra (+18,8%), tehingute mediaanhind kasvas 1,4%.

2087 ostu-müügitehingust sõlmiti kõige rohkem tehinguid traditsiooniliselt Harjumaal – 1135 tehingut ehk 54,4% tehingute koguarvust. Harjumaa tehingute koguarvust moodustas lõviosa Tallinna tehingute arv, mille osakaal oli augustis 76,5%. Tallinna suurest osakaalust hoolimata sõlmiti väljaspool Tallinna Harjumaal rohkem tehinguid kui üheski teises maakonnas. Võrreldes juuliga vähenes Harjumaal tehingute arv 198 võrra (+21,1%), mediaanhind suurenes 2,2% võrra, kasvades 1626 EUR/m2-ni.

Tehingute arvu poolest järgnesid Harjumaale traditsiooniliselt rahvarohkemad maakonnad ehk 261 tehinguga Tartumaa, 181 tehinguga Ida-Virumaa ja 91 tehinguga Pärnumaa. Võrreldes juuliga suurenes tehingute arv 11 maakonnas, lisaks Harjumaale enim Tartu- ja Ida-Virumaal (kummaski +42) ning Jõgeva- (+21) ja Järvamaal (+16). Kõige enam langes tehingute arv Pärnumaal (-28) ja Viljandimaal (-9).

Mediaanhinna poolest järgnesid Harjumaale taaskord Tartumaa (1282 EUR/m2) ning Pärnumaa (836 EUR/m2). Augustis kasvas mediaanhind üheksas maakonnas, enim Valgamaal (+31,3%) ja Põlvamaal (+24,7%), kõige enam vähenes mediaanhind Läänemaal (-16,3%) ja Ida-Virumaal (-15,8%), ehkki väikestes maakondades on madala mediaanhinna tõttu absoluutarvude erinevused tegelikkuses vähetajutavad.

Harjumaa tehingute arvu suurenemist aitas augustis kõige jõulisemalt tagant lükata Tallinna turg. Võrreldes eelmise kuuga sõlmiti Tallinnas 178 tehingut rohkem ning mediaanhind tõusis 4,5%, suurenedes buumijärgse perioodi kõrgeima tasemeni. Tallinna turgu mõjutas kõige enam uusarenduste asjaõiguslepingute arvu muutus – juriidilised isikud sõlmisid kõikide kinnisvaraobjektide lõikes 188 tehingut rohkem, millest kõige tähelepanuväärsema osa moodustasid korteriomandid. Kokkuvõttes sõlmiti augustis 868 tehingut, mille mediaanhind oli 1711 EUR/m2.

Huvi uusarenduste vastu aitab kõige paremini seletada kinnisvaratehingute võõrandajate statistika, ehkki selles kajastuvad lisaks korteriomanditele ka kinnisasjad. Nagu juba mainitud, sõlmisid juriidilised isikud 188 müügitehingut rohkem kui juulis, mis suurendas juriidiliste isikute osakaalu kogu müügist 53,8%-ni, jäädes alla vaid jaanuari 56,1%-le. Uusarenduste osakaalu iseloomustab ka tõik, et ehkki viimase viie aasta jooksul on juriidiliste isikute grupi osakaal kinnisvara võõrandamises olnud tunduvalt väiksem kui eraisikute osakaal (42,2% ja 54,5%), siis viimase 12 kuu jooksul on juriidilised isikud müünud juba rohkem kinnisvara kui eraisikud (51,3% ja 46,4%).

Kokkuvõttes oli augustis juriidiliste isikute osakaal müügitehingutes 53,8%, Eesti kodanikest eraisikute osakaal oli 38,0%, välismaalaste osakaal 6,1% ning ülejäänud osapoolte osakaal 2,0%.

Loe lisaks: Uus Maa: Kinnisvaraturu veduriteks on uusarendused