Võimalus müüa odavamalt ja täpselt kohalikule tarbijale sihitud maitseomadused – niimoodi õigustavad sellist vahetegemist toidutootjad. Maitse üle teatavasti ei vaielda, ent huvitav oleks teada, kuidas muudmoodi jõuti järeldusele, et slovakid tahavad oma kalapulkades vähem kala ning tšehhid šokolaadis vähem kakaod. Küsimus pole ainult selles, kas tegelik koostis kajastub täpselt pakendil, sest ühe osa tarbijate kohtlemine n-ö teise sordi inimestena pole aus ka siis, kui see on seaduslik, nagu pidas vajalikuks märkida isegi Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker oma kõnes olukorrast Euroopa Liidus.
Pärast Junckeri jõulist sõnavõttu mõjub eriti kummastavalt leigus, millega on teemasse suhtunud eesistujariik Eesti. Nimelt puudub siinmail selgus isegi selles, kes peaks toidukvaliteedi uuringu enda kanda võtma. Vaevalt näeksime sellist kuuma kartuli veeretamist veterinaar- ja toiduameti, maaeluministeeriumi ja tarbijakaitseameti vahel siis, kui oma mehesõna ütleks peaminister Jüri Ratas. Põhjust häirekella lüüa on ka terviseministril Jevgeni Ossinovskil, kelle katsed korjata koolipuhvetitest saiakesed ja vähendada karastusjookide suhkrusisaldust mõjuvad pelgalt pisiparandustena ajal, kui kogu Ida-Euroopat nähakse langevat lääneriikide toidurassismi ohvriks. Rääkimata sellest, et piirikaubandust, mis Ossinovskil samuti pinnuks silmas, ei toida mitte ainult kaupade hinna-, vaid ka kvaliteedivahe.
Kuid mis kõige olulisem – valitsusel on hea võimalus näidata, et mure eestlaste toidulaua pärast püsib ka siis, kui riigieelarve täitmise küsimus üldse teemasse ei puutu.
Toiduaineid on ammu Euroopast toodud, kui selleks tekib võimalus, sest need kvaliteettooted on odavamad, nt juustud jms.
Ka kohalik tootmine tasuks kriitiliselt üle vaadata, sest mida arvata kohalikest lihakonservidest, millede sees on punaseks värvitud mass, mis sisaldab soolikatükke, udarat, kopse ja on segatud sojaga- peal aga kiri "HAUTATUD LOOMALIHA". Korralikku hautatud liha sisaldavaid konserve saab "vaeselt Venemaalt" osta, kui seal käia, ka maiustusi.
Selge, et endist idablokki peetakse vähearenenud elanikkonnaga piirkonnaks, kus keegi niikuinii millestki aru ei saa.
Juba üle 10. aasta tagasi tõid isegi majapidamistehnikaga kauplevate firmade töötajad endale kodutehnika Saksast, Itaaliast, Rootsist jms, sest teadsid, et välimuselt identse kodutehnika sees sisalduvad komponendid on erinevad, rämps idablokile ja kvaliteetkomponendid Euroopale. Meil müüdav tehnika, nt pesumasin, ei ole see, mis täpselt sama marki pesumasin Saksa kaubandusvõrgus.
Miskipärast on aga meil müüdav ka kallim.
Aga asi on väga lihtne- meid ei peeta täisväärtuslikeks inimesteks. Nagu ei arvestata ka meie huvidega jms.