Kersti Kaljulaid | Eesti tahab parandada julgeolekunõukogu töömeetodeid (33)

Eesti – riik, mille rahvaarv on vaid veidi üle ühe miljoni – suhtub tõsiselt asjaolusse, et ettearvamatusega on eriti raske hakkama saada neil, kes on loomupäraselt nõrgad – vaesed, puudega, väga noored või väga vanad inimesed.

Eesti soovib saada ÜRO Julgeolekunõukogu valitud liikmeks aastateks 2020–2021. Väikese riigina, mis on oma 100 aastase ajaloo kestel olnud 50 aastat okupeeritud, oleme tundlikud kõikide nende riikide ja inimeste probleemide suhtes, kellel puudub võimekus seista vastu üleilmsetele hoovustele.

Maailmas on liiga palju riike, kes kannatavad lahendamata konfliktide all.  Samuti ähvardavad üleilmset stabiilsust märkimisväärsed ohud, mis ei ole enam seotud ühegi konkreetse riigiga. Terrorismioht levib kiiresti.

Peasekretäri algatusprojekt kujundada ümber terrorismivastase võitluse struktuur ÜROs muudab üleilmsed pingutused koordineeritumaks ja läbipaistvamaks.

Nagu kõikide üleilmsete probleemide korral, on ÜRO see organisatsioon, kes peaks töötama välja lahenduse ja selles kokku leppima. Eelmisel aastal leppisime kokku pagulasi ja rändajaid käsitlevas New Yorgi deklaratsioonis. Peame tegelema ebaseadusliku rände algpõhjuste ja ajenditega, et parendada piirihaldust ja võidelda inimkaubandusega. See hõlmab seaduslike rände võimaluste hõlbustamist. Soovin rõhutada, et meie ühiste püüdluste alusväärtused on humanism ja solidaarsus.

Kui soovime lahendada rände algpõhjuseid, peame lahendama kliimamuutuste probleemi. Sellest on saanud meie ajastu otsustav küsimus. Ühised üleilmsed pingutused kliimamuutuste vastu võitlemisel ei saa ilma ÜRO koordineeriva rollita ega ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioonis väljapakutud platvormita iial võimalikuks.

Üks empaatilise ja kaasava arengu, demokraatia ja õigusriigi põhimõtte kõige silmapaistvamaid tagatisi on soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine kõikidesse elualadesse. On tõestatud, et naiste ja meeste võrdne kohtlemine on vaesuse kaotamisel mitmekordistava mõjuga.

Seejuures ei tohi mingil juhul unustada soolist tasakaalu konfliktiolukordades. Naiste kaasamine kriiside ennetamisse ja lahendamisse ning rahuloomisse juba varajastes etappides vähendab vägivaldse konflikti taastekkimise tõenäosust.

Et naised saaksid oma rolli ühiskonnas täiel rinnal nautida, tuleb kindlasti kaotada sooline vägivald. Peaksime tagama, et ellujäänuid koheldakse väärikalt ja et kurjategijad võetakse nende kuritegude eest vastutusele.

Eesti saab jagada oma kogemusi selle kohta, kuidas kasutada parima viisil e-riiki, et saavutada kestliku arengu eesmärke tõhusamalt ja väiksemate kuludega.

Eestil on hea meel peasekretäri ÜRO reformikava üle. Toetame jõuliselt pingutusi, mida tehakse ÜRO rahu ja julgeolekustruktuuri reformi ühendamisel ÜRO arengusüsteemi reformiga. Vastutuse, sidususe ja läbipaistvuse töörühma liikmena teeb Eesti tihedat koostööd paljude riikidega, et parandada julgeolekunõukogu töömeetodeid ja ÜRO kui terviku toimimist.

Meil on vaja empaatiat ja kaasavust ka julgeolekunõukogusse. Seepärast loodavad eestlased, et meie esimest kandidatuuri mittealalise liikme staatuse saamiseks aastateks 2020–2021 saadab edu.

Täispikkuses kõne on loetav: president.ee