Mees, kes päästis hätta jäänud kähriku elu: "Meie loodus on osa meist endist ja vastupidi." (55)

Lugu juhtus üleeile, kui Tartu poole sõitnud Sinimets märkas pärast Paidesse viivat viadukti maantee eraldusribal istumas loomakest, pea norus. „Pidurdasin, tagurdasin tagasi. Väljusin autost ja ületades tee, seisingi viga saanud kährikukese kõrval. Värisev loomake võttis lamava asendi ja vaatas mind oma üliarmsate pruunide nööbisilmadega. Tõin talle anumaga vett juua,“ kirjutas Sinimets.

Ta kutsus päästjad, kes saabusid neljaliikmelise päästekomando tuletõrjeautoga. Lahked mehed mässisid kähriku teki sisse ja viisid ohutumasse kohta – murulapile Sämmi Grilli ja Viking Windowsi reklaamide lähistele. „Lubati loomakaitsjatele teatada. Usun, et teatatigi. Kontaktisik elavat ise Paides...,“ kirjutas Sinimets.

Tartust tagasiteel olles ei andnud mehele rahu kahtlus, et kas loomalaps sai ikka abi. Sadas paduvihma. 

„Sain teele jääva kaupluse lahketelt müüjatel suure pappkasti. Peatusin tuttavas kohas. Läbisin porise põlluosa. Reklaamtulba all rohu seest tõusis imearmsa kährikukese märg pea. Siin ma murdusin. Ta oli siiski hätta jäetud – nälga ja teiste loomade rünnakuid taluma. Märgade silmadega sain pisikese kasti aidatud ja autosse tassitud,“ kirjutas Sinimets.

Abi kährikule sai Sinimets Eesti Loomakaitse Liidult, kes tema kõnele vastas. „Nemad organiseerisidki loomakesele vastuvõtu ja poole rahastusest Mustamäe tee 44 loomakliinikus. Pisike oli nii vettinud, et oli sõidu jooksul läbi pappkasti põhja "sulanud". Viisin armsakese tekki mähituna sinna. Lõppes see päev loomale parimal viisil. Ta võeti vastu ja otsustati ravida. Tal ei ole kärntõve ega sisemisi vigastusi. Katki on 2 käppa. Ravi saab olema pikk. Tervena lastakse ta tagasi loodusesse. Ta on selleaastane kutsikas,“ selgitas Sinimets, kes kutsub inimesi üles tegema annetusi noore kähriku raviks.

„Inimene on ta Eesti metsadesse toonud, siin on nende kodu ja inimene ajas ta ka alla. Kurja saatuse käiku saame meie Teiega muuta. Annetame kutsika raviks! Aitame neid, kes ise end aidata ei saa!“ arvab Sinimets.

Rahakogumine oli kodanikualgatus

Eesti Loomakaitse Liidu kõneisiku Heiki Valneri jutust selgub, et loom siiski eutaneeriti. Valner selgitab ka, miks.

Valneri sõnul arutati koostöös loomaarsti Valdeko Paaveliga kähriku saatuse kõiki võimalikke variante. Loomakaitse liit oli nõus tasuma kähriku esmaabikulud, ent tema käpa opereerimine oleks läinud maksma mitu tuhat eurot ning ravi kestnuks neli-viis kuud. „Kuna tegu pojaga, samuti võõrliigiga Eesti looduses, ei ole see antud juhul ka loomale hea,“ sõnas Valner ja lisas, et eutaneerimine ei ole ka loomakaitsjatele kõige meeldivam valik.

Valner rõhutab, et metsloomi tuleb aidata, ent operatsioonid on tihti kulukad, mistõttu kaalutakse enamasti tõsiselt, kas need tasuvad ära või mitte.

Kährikule operatsiooniks raha kogumine oli kodanikualgatus, mille algatajaks ei olnud Eesti Loomakaitse Liit.