REFERENDUMI TOETUSEKS: Iraagi kurdid avaldavad viimastel päevadel jõuliselt toetust 25. septembriks kavandatud iseseisvusreferendumile.Foto: AFP/Scanpix
Maailm
21. september 2017, 19:00

PINGE KASVAB: Iraagi kurdide iseseisvusreferendum võib vallandada Lähis-Idas sõja (16)

Kurdid võitlevad juba üle saja aasta iseseisvuse eest, kuid ei ole selleni veel jõudnud. Türklased, araablased ja pärslased on iseseisvumist takistanud. Kurde on umbes 32–35 miljonit, kellest valdav osa elab nelja riigi – Türgi, Iraagi, Iraani ja Süüria territooriumil. Juba oma arvukuse tõttu peavad kurdid erakordselt ebaõiglaseks, et neil pole ikka veel oma riiki.

Kõige suuremad õigused on kurdidel Iraagis, kus neil on oma territoorium, president, valitsus ja parlament. Iraagi Kurdistani pealinnas Arbilis on isegi välisriikide diplomaatilisi esindusi. Kurdide lai autonoomia on kirjas ka Iraagi konstitutsioonis. Nüüd tahavad aga just Iraagi kurdid korraldada 25. septembril referendumi, et de facto omariikluse asemel jõuda iseseisvuseni de jure. Sel esmaspäeval otsustas Iraagi ülemkohus siiski sekkuda kurdide kavatsusse ja keelustas referendumi Iraagi Kurdistani iseseisvuse asjus.

Paljud riigid avaldasid juba varem kurdide referendumile vastuseisu. Näiteks USA ametiisikute sõnutsi oleks rahvahääletuse korraldamine provokatsiooniline ja destabiliseeriv. Suurbritannia arvates muutuks regioon referendumi tulemusel tunduvalt ebastabiilsemaks. ÜRO peasekretär António Guterres on öelnud, et kurdide iseseisvumiseks pole praegu kõige õigem aeg. Ka suurem osa araabia maadest on teatanud oma vastuseisust kavandatavale referendumile. Kurdid aga ei soovi enam referendumit edasi lükata, sest seda on juba mitu korda tehtud.

Maailma riikide vastumeelsus kurdide võimalikule iseseisvumisele on arusaadav. Kui kurdid peaksid kätte võitma iseseisva riigi, siis oleks see paljudele samas olukorras olevatele rahvastele signaal liikuda samas suunas. Esijoones võivad sellisest asjade käigust innustust saada loomulikult Iraanis, Süürias ja Türgis elavad kurdid, kes on võrreldes Iraagi kurdidega hoopis kehvemas olukorras. Iraani, Iraagi ja Türgi välisministrid levitasid pärast kohtumist New Yorgis ühisavaldust, milles hoiatasid, et kavandatav referendum toob kaasa rasked vastumeetmed. 

Kurdid ei kavatse niisama lihtsalt alla anda

Kõik kurdidki pole alati ühel meelel olnud. Nii on Iraagi Kurdistanis pikka aega vaenutsenud regiooni praeguse presidendi Mesud Barzani ja Iraagi ekspresidendi Jalal at-Talabani klannid. Kui esimeste sihiks oli iseseisvus, siis teised soovisid säilitada Iraagi territoriaalset terviklikkust. Kuid nüüd on Iraagi kurdid jõudnud täielikule üksmeelele, mis võimalikke tagajärgi arvestades polegi väga hea. 

Kurdide iseseisvumisplaanis on tähtis osa naftal. Nimelt on kurdide asuala Iraagi põhjaosas rikas nafta poolest, kuid üsna pea võib tekkida küsimus, kellele need naftavarud õigupoolest kuuluvad.

Iraak ei soovi kurdide täielikku iseseisvumist kas või seetõttu, et siis pole keskvõimul kedagi rõhuda, kelleltki vara ja maavarasid ära võtta. Seetõttu on võimalik, et kurdide iseseisvumise korral võib Iraagi armee korraldada sissetungi Kurdistani ja püüda päästa, mis veel päästa annab. Iraagi kurdide aktiviseerumine ei mõju kindlasti hästi Lähis-Idale tervikuna, kus paljud riigid võivad hakata lagunema ja jagunema. See aga muudaks olukorra niivõrd segaseks ja ettearvamatuks, et isegi sõda pole välistatud. 

Iraagi naaberriigid jälgivad Kurdistanis toimuvaid sündmusi erilise tähelepanuga ja püüavad teha omalt poolt kõik, et püsiks status quo ja mingeid muutusi ei toimuks. Sel eesmärgil alustas Türgi esmaspäeval sõjaväeõppusi Iraagi Kurdistani piiri ääres. Ka Süüria piiri äärde on türklased hakanud toimetama soomustehnikat ja sõdureid. Iraan aga teatas, et suletakse piir Iraagi Kurdistaniga, kui viimane peaks saavutama iseseisvuse.

Kuigi kõik variandid on võimalikud, tundub, et seekord ei kavatse Iraagi kurdid keskvalitsuse survele järele anda. Kurdistani president Mesud Barzani teatas ühes varasemas intervjuus BBC-le, et kui Bagdad ei tunnista referendumi tulemusi, siis panevad kurdid Iraagi põhjaosas ise piirikivid paika.

Iraagi Kurdistani peaminister Necirvan Barzani teatas aga pärast Iraagi ülemkohtu otsust referendumi peatamise kohta, et referendum toimub 25. septembril ja selle ärajätmisest ei saa juttugi olla. 

Iisrael toetab kurdide plaani

Kui kurdide liitlane USA on iseseisvusreferendumile pigem vastu, siis nende teine liitlane toetab seda. Üks vähestest riikidest, kes pooldab avalikult kurdide iseseisvumist, on Iisrael. Seda on ta teinud juba aastaid. Nagu on ajakirjanduses kirjutatud, pole seda tõestatud mitte ainult sõnade, vaid ka tegudega. Iisrael on nimelt saatnud Iraagi kurdidele relvi, et nad saaksid edukamalt Islamiriigiga võidelda.

Kindralmajor Yair Golan. Foto: MEMA

Iisraelil on selles toetamises ka omakasu mängus, sest kurdi piirkondade eraldumisega nõrgenevad tema vastased regioonis, aga tema positsioon tugevneb. Pealegi pole Iisrael varjanudki, et soovib Kurdistani rajada lennuvälju või isegi õhuväebaase.

Iisraeli kindralmajor Yair Golan (pildil) on öelnud, et tugev ja võimas Kurdistan Lähis-Ida keskel pole sugugi halb mõte.