Kuulmispuudega Inessa tahab saada arhitektiks
Inessa (16) sündides ei osanud tema isa ja ema veel midagi karta. «Ta oli meie peres esimene laps ja ega me osanud kahtlustada, et midagi on viltu,» meenutab neiu ema Kersti Univer. «Ta oli väga tubli ja terane, isegi väikeseid sõnu tuli siit ja sealt ning kuulmishäda ei paistnud kusagilt.»
Ühel hetkel märkas aga vanaema, et laps hõikamise peale alati ei reageerinud ja toimetas omaette. «Vahel ta nagu ei märganud ega teinud välja, kui teda kutsuti. Alguses mõtlesime lihtsalt, et laste asi, aga pikema jälgimise peale panime siiski aja kõrvaarstile.»
Tüdruk oli pooleteiseaastane, kui pere hakkas arstide vahet käima. Diagnoos, mis Inessale pandi, oli kuulmise raske langus.
Tundus nagu maailmalõpp
«Minu ja Inessa isa geene uuriti ning selgus, et oleme mõlemad selle probleemse geeni kandjad. Varem polnud kummagi peres niisugust asja esinenud,» valdas ema Kerstit hämmeldus. «Meile öeldi, et lood on päris halvasti.» Alguses sai tüdruk mõlemasse kõrva tavalised kuuldeaparaadid, aga nendest kasu ei olnud. Uued uuringud näitasid, et tüdruk ei kuule endiselt midagi. «Minu jaoks oli see alguses ikka tõeline maailmalõpp,» tunnistab naine.