Juhtkiri
24. september 2017, 19:47

Juhtkiri | Kõikuma löödud usk Rail Balticusse (39)

Põhimõttest „usalda, aga kontrolli“ ei saa mitte kunagi loobuda siis, kui asi puudutab avaliku raha kasutamist. Nii ei lõppe küsimused audiitorfirma EY koostatud Rail Balticu tasuvusanalüüsi ja selles sisalduvate järelduste tõepärasuse kohta kaugeltki sellega, et neid esitanud aktivistid MTÜ Avalikult Rail Balticust on ukse taha tõstetud ja ühisettevõtte AS RB Rail juhatuse esimehe suu läbi isikliku kasu tagaajajateks tembeldatud. Rail Balticu projekti läbipaistvuses tuleb esmajoones veenda laiemat avalikkust, mitte käputäiel teravamatel kriitikutel suu kinni panna.

Paraku jätsid nädalatagused sündmused Riias mulje, et MTÜga kohtuma nõustunud Eesti majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, Rail Baltic Estonia ja AS RB Raili eesmärk oli just see viimane. Sisulist kohtumist lõpuks ei toimunudki, sest ilmnes, et MTÜ-le lubatud selgitused ei jääks nelja seina vahele – küsijad olid salvestustehnika ja ajakirjanikud kaasa võtnud. AS RB Rail juht Baiba Rubesa on hilisemates selgitustes öelnud, et MTÜ ARB laiem eesmärk on õõnestada Rail Balticu projekti usaldusväärsust. Kahjuks on sellega hästi hakkama saanud suurprojekti eestkõnelejad, otsides salatsemisele veidraid õigustusi, nagu rikuks kohtumise avalikkuse ette toomine seal osalenud isikute ja eraettevõtete õigust isikuandmete kaitsele. Tulevikku vaadates ei tõota head ka ühisettevõtte esindaja tõdemus, et lätlaste ärikultuur ongi meie omaga võrreldes kinnisem.

Kas Rail Balticut siiski õnnestub ehitada heas usus, sõltub muu hulgas sellest, mida on asjaosalised valmis tegema usalduse taastamiseks. Huvitav on, et sisulisele kriitikale vastamise – nagu väitele, et Rail Balticu tulusid on põhjendamatult 4,1 miljardi euro võrra suurendatud – asemel on projekti vedajadki eelistanud pikalt rääkida hoopis äpardunud kohtumisest. Ent kui sama avatult räägitaks Rail Balticuga seotud kahtlustest, poleks sellist tagantjärele õigustamist vajagi.