TAGASI: Tanel Kangert lõpetas Tartu rattamaratoni 37. kohal, aga kõige tähtsam, et tervis on korras.Foto: Aldo Luud
Jalgrattasport
24. september 2017, 21:00

Rängast vigastusest taastunud Kangert: mees, kes julgeb tunnistada, et ta on koba

Jalgrattur Tanel Kangerti kevadine kukkumine Giro d’Italial on Eesti spordiajaloo üks võikamaid. Nüüd on tema vasakus käes hunnik metalli, aga Vändrast pärit äss on võistlusradadel tagasi. Esialgu hoopis maastikul, mitte maanteel ja tema tasemega sportlase kohta tagasihoidlikul tasemel. Aga terve ja õnnelikuna.

„Mul oli enne starti eriline närv sees, sest ma ei teadnud, kuidas mu keha vastu peab, mida mu käed ütlevad ja kuidas ma üldse lõpuni jõuan. See oli selge, et kuidagi ikka vastu pean, aga ma ei teadnud, kui hästi. Kõigile küsimustele võib linnukese taha panna - korras!“ kuulutas Tartu rattamaratonil 37. koha saanud Kangert.

Vasakus küünarliigeses luu murdnud eestlase käsi ei käi veel päris nii nagu peaks. Võib-olla ei lähegi ihuliige päris sirgeks, aga lootus on. Kergemaks peaks olukord minema siis, kui käest metalli jupphaaval välja hakatakse võtma. Esialgu tuleb harjuda senisest pisut erineva sõidustiiliga, aga kehvemaks ei tohiks see Kangerti esitusi muuta.

„Ratta lenks on pisut kõrgemal kui varem ja kokkuvõttes ongi mu asend kõrgem. Oleks lenks allpool, jääks keha viltu. Rattasõidu mõttes pole häda midagi, aga niimoodi turnida ma küll ei saa,“ viitas ta Tartumaa tervisespordikeskuse kõrval jõu- ja ilunumbreid näidanud lastele.

Tanel Kangert Tartu rattamaratonil. Foto: Aldo Luud

Pärnu lähedal vändates on Kangert ajapikku rattasõiduga taas sinasõbraks saanud, aga senine pikim treeningutel sõidetud ots on võrreldav Tartu rattamaratoni distantsiga.

Astana proff tuli seetõttu Lõuna-Eestisse lihtsalt sõitu nautima ja sarnaselt paljudele teistele võttis ta rattamaratoni pereüritusena. Kui suurem osa startijatest läbis 89 kilomeetrit, siis Kangerti isa Tiit tegi kaasa 40 km distantsil.

„Õnneks sõidab ta tõesti lühikest maad. Ta on nii hullumeelne, et mõtles pika distantsi peale, aga panin talle ikkagi mõistuse pähe. Aga paps on tubli – ta teeb trenni iga päev kui vähegi võimalik,“ kiitis ta.

Muda hirmutas

Kuigi Kangert krooniti Tartu rattamaratoni tšempioniks nii 2010. kui ka 2011. aastal, siis eilne 37. koht ei näidanud tema taset. Esiteks oli ta toona hooaja lõpus heas vormis ja teiseks ei tunne ta end maastikul ja mudalompide vahel mugavalt. Kiirus ja võimsus pääsesid toona maksvusele, nüüd seda eelist enam loogilistel põhjustel polnud.

„Tehnilised kohad ja hüpped ei ole minu leib. Ma olen lihtsalt koba, siin ei ole midagi varjata. Nelja kuu jooksul pole ma metsa vahele nikerdama läinud ja tehnilised oskused on mul nõrgad. Kartus oli sees ja jätsin iga mudase koha eel eessõitjatega vahe sisse. Ma võisin pundis päris tüütu olla, sest teistel oli minust vaja jälle mööda saada. Võtsin asja väga rahulikult, vahepeal kutsus loodus ja siis jäid oksad ratta vahele,“ naeris Kangert. 

Tanel Kangert ei pidanud pärast finišit paljuks naeratada. Foto: Aldo Luud

Korra pani ta isegi külje maha. „Kukkusin juba seitsmendal või kaheksandal kilomeetril, aga see oli puhtalt oma rumalusest. Tulin siia vale seadistusega rattaga - mõtlesin, et tuleb vana hea kõrgete kiirustega kruusaralli, aga tegelikult olid ainult mudaaugud. Muidu polnud häda midagi, valus ei olnud.“

Tavaline, mitte imeinimene

Õige pea naaseb Kangert tavapärase rutiini juurde. Tõsisemat põhja asub ta uueks hooajaks laduma novembris-detsembris. Tavapärasest varasemad tugevad treeningud peaksid Kangerti hooaja hakuks heasse vormi viima ja kui eestlase soov täitub, sõidab ta kahte suurtuuri. Soovitatavalt juba mais Girot, kus tuleb pooleli jäänud töö lõpule viia. Mäletatavasti liikus ta kokkuvõttes kindlalt kümne parema seas ja vorm oli aina tõusuteel.

„Tegelikult tahaks võimalikult vara välismaale minna. Juba praegu oli näha, et ma ei saa Eestis korralikult treenida, kui kolme tunni jooksul saad seitse paduvihma kaela ja tõusumeetreid koguneb null. Novembris lähen kindlasti paariks nädalaks Gironasse. Seal saan rahulikult treeningutele keskenduda,“ rääkis Kangert lähiaja plaanidest.

Üks on kindel – Astana ootab juba Kangerti-sugust töölooma tagasi. „Jah, mind tahetakse klubi juures näha, aga õnneks on alates juunist poistel paremini minema hakanud. Mehed jõuavad sõita ja vahel tuleb häid tulemusi ka, aga nad on minusse päris palju investeerinud ja panustanud. Tunnen juba ise ka, et tahaks tagasi karusselli peale minna.“

Tanel Kangert (esiplaanil) Tartu rattamaratoni iseloomustaval põlluvaheteel. Foto: Aldo Luud

Kui Kangert oleks operatsioonist imelise kiirusega paranenud, soovinuks Astana teda meeskonna juures näha juba selle hooaja lõpus. Seega oli esialgu välja hõigatud teade, et eestlase hooaeg on lõikuse järel läbi, pisut ennatlik. Aga Kangert peab ennast tavaliseks, mitte imeinimeseks.

„Hea näide on [Tour de France’il põlvekedra lõhkunud] Alejandro Valverde, kes lubab varsti Hiinasse sõitma minna. Ma ei tea, kuidas see võimalik on. Tegelikult kehtib see kogu tema karjääri kohta. Tal ongi vist imeline organism. Minu keha on pigem tavaline, mille kallal on lihtsalt pisut tööd tehtud,“ imestas ta kogenud hispaanlase üle.

Pisut Kangertil taastumises siiski varu jäi. „Oleksin võinud füsioteraapiat pisut hoolsamalt teha ja tihedamalt arstidega suhelda. Aga luu sellest kiiremini kinni ei kasva. Kui hooaeg on suure tõenäosusega läbi, võib ju ajule väikese puhkemomendi anda, mitte kogu aeg ühe arsti juurest teise juurde joosta.“  

20. Tartu rattamaraton

89 km põhidistants

Mehed: 1. Martin Blums (Läti) 2:34.59, 2. Andzs Flaksis (Läti) +0.02, 3. Caspar Austa +3.40, 4. Arnis Petersons (Läti) +3.40, 5. Dmitri Sorokin (Venemaa) +3.40, 6. Peeter Tarvis +3.42 … 37. Tanel Kangert +9.51.

Naised: 1. Katarina Jaunslaviete (Läti) 2:53.05, 2. Greete Steinburg +3.17, 3. Mari-Liis Mõttus +8.02.