Tõnis ErilaidFoto: Tiina Kõrtsini
Blogid
25. september 2017, 04:00

Kuidas Hiiumaad tabas naftahullus (1)

Hiiumaal Vaemlas puuriti kohaliku mõisniku Gustav von der Pahleni eestvõttel mitmes kohas maad, et leida naftaallikaid. Esimene maaimasõda tuli peale ja töö jäi pooleli.

25. septembril 1922 kirjutab nädalaleht Esmaspäev, et kevadel tuli Eestisse natsionaliseeritud Bakuu naftaallikate omanik insener Gukassov, kes on jõudnud kindlale arvamisele, et Hiiumaal leidub naftat. „Tähelepanu osaliseks said kõigepealt Vaemla mõisa puurkaevud. Gukassov leidis kaevudest üles tõusvaid nahvtaaure, mida senini veel ei olnud keegi märganud. Sellele järgnesid laiemad uurimistööd Lellu külas. Siin aeti Jaagu talu kaev kümmekond aastat tagasi kinni, kui seal vesi petrooleumimaitseline oli. Nüüd kaevati see Gukassovi soovil lahti.  Edasi jätkus uurimine saare looderannikul, kus mere ligidal nahvtasegust vett välja niriseb.“

Naftapalavikust tervenemisest teeb ülevaate Posimees 1935. aastal. „Pikkamööda jäi töötamine soiku. Puurimine lõpetati, töölised ja tehnilised jõud vallandati. Ettevõtjad kadusid vaikselt ei tea kuhu. Ainult puust toru jäi püsti kuni asunikud ta maha lõhkusid põletispuudeks.“

Aga Postimehel oli ka uudist: Tallinna ärimehed tahavad naftat otsida Võrumaal! Geoloogid küll kõhklevad.