Foto: Stanislav Moshkov
Kommentaar
25. september 2017, 18:02

Jüri Ratas | Võrdsem ühiskond toetab, mitte ei piira majandusedu (53)

Enn Soosaar avaldas 17 aastat tagasi essee „Raha vähe, pingeid palju, rahvas kärsitu“, milles ta mõtiskles toonase kolmikliidu eelarvestrateegia arutelude üle: „Kui keskkond, kus toimimine – linnapilt, kaubavalik, automargid, ajaviitepaigad –, muutub väliselt Soomet, Rootsit, Põhja-Saksamaad meenutavaks, läheb järjest raskemaks inimest selles olustikus vaesusekammitsas hoida. Ta lööb perutama ka siis, kui mõistusega mõistab, et raha tõepoolest napib.“

Nüüd, ligikaudu kaks aastakümmet hiljem, on raha pisut enam (Eesti riigieelarve ületab tänavu esimest korda 10 miljardi euro piiri), aga vaesusekammitsad on endiselt olemas ja ühiskondlik ebavõrdsus tõsine probleem. Oleme viimastel aastatel jäänud kinni numbritesse ja tabelitesse ning unustanud näha nende taga meie inimesi.

Tasakaalus ühiskond

Seepärast leidsimegi eelmisel sügisel koalitsioonile alust pannes üksmeelselt, et üks olulisemaid Eesti ees seisvaid väljakutseid on meie rahvastikuprobleemi lahendamine. Rahvaarvu suurenemiseks on vältimatult vajalik, et inimestel oleks siin hea elada. Riigieelarve on Eesti elu parandamise üks olulisemaid instrumente ja seda tuleb nii ka kasutada.

On möödapääsmatu, et kui soovime ühele juurde anda, peame kaaluma teisele vähem andmist. Selle paratamatuse vastu põrkuvad kõik valitsused, sõltumata nende ilmavaatest või ministrite võimekusest. Seepärast saame me rääkida poliitikavalikutest ning ametisolev valitsus on selles osas teinud mitu põhimõttelist kursimuutust. Valitsusliidu soov on leida ühiskonnas parem tasakaal ja järgmise aasta eelarve teenib seda eesmärki. Olen veendunud, et lähiaastad annavad sellele kinnitust.

Üheks näiteks on majanduslik ebavõrdus. Oleme sellega võitlemisele andnud senisest hoopis suurema kaalu. Asjatu on ebavõrdsusega tegelemist käsitleda Eesti majandusedu või muude eesmärkide ohverdamisena. Otse vastupidi – võrdsem ühiskond on ühtsem, ühtsem ühiskond on tugevam ning tugevam ühiskond kasvab kiiremini. Kõik eesmärgid on üksteisega tihedalt seotud ning lõppkokkuvõttes toob suurem kaasamine meile kiirema ja laiapõhjalisema majanduskasvu.

Inimeste elu paremaks

Järgmisel aastal kasvavad enamiku eestimaalaste sissetulekud. Peale tavapärase palgakasvu võidab suur hulk inimesi nende maksukoormuse langetamisest. Tulumaksuvaba miinimumi tõstmine jätab kõigile madalat ja keskmist palka teenivatele inimestele tuleval aastal palgapäeval 64 eurot enam kätte. Sellest reformist võidavad kõik, kes teenivad kuni 1776 eurot kuus.

Ühiskondliku ebavõrdsuse vähendamiseks on sama oluline väärikate pensionide tagamine eakatele. Keskmine pension tõuseb uuel aastal prognooside kohaselt 6,3 protsenti ehk 416 eurolt 442 eurole. Sotsiaalvaldkonnale, sealhulgas pensionideks ja sotsiaaltoetusteks, on järgmise aasta riigieelarves ette nähtud 3,1 miljardit eurot.

Otsustasime juba kevadel suurendada tervishoiu rahastamist, et parandada arstiabi kättesaadavust ning lühendada ravijärjekordi. Seadustame jätkusuutliku tervishoiu rahastamise mudeli, millega suuname valdkonda nelja aastaga üle 200 miljoni euro lisaraha. Kokku on tervishoiule 2018. aastal ette nähtud 1,4 miljardit eurot. Tervishoiuteenuste kättesaadavuse parandamine pikendab meie inimeste tervelt elatud aastaid.

Samuti maksustame kõrgemalt pahede tarbimist ja see kannab vilja. Palju on arutatud alkoholi aktsiisitõusu varjukülgede üle, kuid valitsuse valikud on siinkohal teadlikult seadnud inimeste tervise teistest eesmärkidest kõrgemale.

Inimeste igapäevast elu parandab ka järgmisel aastal 30 miljoni euro võrra kasvav kohalike omavalitsuste tulubaas. Seeläbi saavad meie vallad ja linnad kohalikku elu paremini korraldada ning pakkuda oma elanikele kvaliteetseid teenuseid.

Kaasav majanduskasv

Nüüdseks on Eesti murdnud viimaste aastate majandusseisaku selgroo ning saavutasime tänavu esimesel poolaastal enam kui viieprotsendilise majanduskasvu. Kõigest aastaga on mure madala majanduskasvu pärast liikunud teise äärmusse ning toonud kaasa hoiatused liiga kiire majanduskasvu eest. Olen siinkohal nõus analüütikutega, kes soovitavad meil endasse pisut enam uskuda.

Sellegipoolest tuleb meil edasi töötada, et majandus jätkaks sama tempokalt ka järgnevatel aastatel ning kasv kujuneks pikaajaliseks. Riik saab majanduse kasvu panustada näiteks valitsussektori investeeringutega. Kindlasti on selleks oluline suunata raha näiteks meie põhimaanteedesse, toetada põllumajandust, arendada ressursisäästlikku tootmist või kodumaist teadust.

Majanduskasvu veduriks on tublid Eesti ettevõtted ja mul on eriti hea meel, et meie ettevõtjad on viimastel aastatel loonud palju uusi töökohti. See on tõstnud aktiivsuse tööturul viimase kahe aastakümne kõrgeimale tasemele ning meie inimeste tööle saamine aitab oluliselt kaasa ebavõrdsuse vähendamisele ühiskonnas.

Tugev fiskaalpoliitika

Kevadel jõudsime riigi eelarvestrateegia aruteludes seisukohale, et vajame paindlikumat eelarvereeglit, kuid ka selle järgi jääb Eesti eelarve keskmiselt struktuursesse tasakaalu. Vahepeal on Eesti majandus suutnud kiire kasvuga üllatada isegi kõige optimistlikumaid eksperte. Ootuspäraselt järgnesid ka üleskutsed konservatiivsemaks eelarvepoliitikaks.

Me võtsime ekspertide nõuandeid arvesse. Riigieelarve struktuurne puudujääk on järgmisel aastal vaid 0,25% SKTst ehk poole vähem kui varem kokku lepitud ning eesmärk on jõuda juba 2020. aastal tasakaalu.

Oluline on rõhutada, et valitsuskoalitsiooni muudatuste elluviimisel jääb Eesti maksukoormus järgnevatel aastatel sisuliselt samale tasemele, kus ta oli aastal 2016. Teine märgilise tähendusega näitaja on avaliku sektori võlg, mida vähendame mitme protsendipunkti jagu, jõudes 2021. aastaks 7 protsendini. Me jätkame tugeva ja vastutustundliku fiskaalpoliitika kursil.

Nii saan ka Eesti 2018. aasta eelarvest rääkides lõpetada Enn Soosaare sõnadega, et eelarvega tuleb toetada ja kaitsta, pitsitusi leevendada ja auke lappida, aga ka tagant surkida ja edenemist kannustada. Seda Eesti Keskerakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu valitsus ka teeb.