Kristina Šmigun-Vähi osales oma karjääri jooksul viitel olümpiamängudel, edukaimaks kujunesid tema jaoks 2006. aasta Torino mängud. Foto: Matthias Schrader
Talisport
26. september 2017, 18:00

Šmigun-Vähi rangluumurru tõttu tulemata jäänud taliolümpiamedal (5)

Eesti spordiüldsus on ühe korra varem samamoodi pidanud taliolümpia eel tundma suurt valu. 1998. aasta 1. jaanuaril kihutas Kristina Šmigun-Vähi mootorsaaniga vastu puud ja murdis rangluu. Toona oli olümpiani 38 päeva. 

Nagano taliolümpia talvel oli Kristina jõudnud äsja suusamaailmas vägevate kannule ning rohkemgi kui valmis võitlema oma esimese tiitlivõistluste medali eest. 

1. jaanuaril 1998 läks Kristina Otepääl Kristjan-Thor Vähi seltsis mootorsaaniga sõitma. Saan kaldus teelt vastu puud ja Kristina murdis rangluu. Doktor Toomas Tein kinnitas luuotsad metallplaadi ja kruvidega. Kristina tegi ekspandriharjutusi ja võimles, 14. jaanuaril suusatas tasasel väljal esimese tunni. 2. veebruaril saagis Tein plaadi lühemaks ja käsi pääses jälle liikuma.

Ometi oli Nagano olümpia hukas. Kohapeale sai küll mindud, kuid pelgalt saavutuseks tuli pidada 30 km vabatehnikasõidu läbimist, tasuks 46. koht.

Šmigun-Vähi oli toona 20aastane, kui tema olümpia ja medalite unistused purunesid. Õnneks siiski vaid ajutiselt, mitte lõplikult. Kaheksa aastat hiljem Torino mängudel tõusis eestlanna kahekordseks olümpiavõitjaks ning neli aastat hiljem Vancouveris lisas auhinnakappi veel hõbedase autasu. 

Samamoodi jääme optimistlikuks Kelly Sildaru esimese suur vigastuse uudispommi valguses. Loodame, et neiut on ees ootamas veel suur karjäär.