Et oleme kohalike valimiste künnisel, siis ongi soodne võimalus sõeluda valimiskastide juures muude oluliste linnateemade kõrval välja poliitiline jõud, kelle arusaam tulevikulinna toimimisest meeldib meile kõige rohkem. Autoga liiklejad toetavad Haabersti ristmiku ja Reidi tee rajamist. Kriitikute hinnangul tähendab see lihtsalt ummikute ümberpaiknemist ühest kohast teise, sest kõik autod niikuinii kesklinna ära ei mahu.
Tuleb leida kuldne kesktee, arendades ühistransporti sel moel, mis kutsuks autoga sõitjaid trammidesse-bussidesse ümber istuma. Kuna paljud autojuhid pole seda seni teinud, siis järelikult on ühissõidukite kasutamises olulisi puudusi, mida ei kompenseeri isegi linlastele kehtiv ühisrahastatud sõidu õigus. Ohtrast kriitikast hoolimata sõidavad veel paljud ühissõidukid liinidel, mis pärit nõukaajast. Vahepeal on linn ja linlaste liikumisvajadused aga oluliselt muutunud. Mitme aasta vältel pole linn suutnud juriidiliste probleemide tõttu kasutama hakata valideerimisel kogutavaid andmeid inimeste tegelike sõiduvajaduste kindlakstegemiseks.
Ühissõidukite radu leidub, aga neid võiks rohkemgi olla, sest need ei kata kõiki liine kogu ulatuses. Kuid just ummikutevaba sõit oleks üheks oluliseks argumendiks ühissõiduki kasuks otsustamiseks. Autode hulga piiramiseks on teistest riikidest üle võtta erinevaid eeskujusid – kesklinna sissesõidu maksustamiseni välja.
Linna jalakäija- ja jalgratturisõbralikumaks muutmisest on räägitud palju, kuid eriti kesklinnas tehtud vähe. Kergliiklusteede rajamine kesklinna kas või autoliikluse arvelt pole kius autojuhtide vastu, vaid mujal Euroopas ammu kasutusel praktika. Ja peaaegu üldse pole räägitud sellest, kuidas hakkavad kogu linnaliiklust muutma isesõitvad ja jagatavad sõidukid. Nii võib massiivsete betoonist liiklussõlmede rajamine üsna peatselt olla juba eilse päeva muusika. Rääkida tuleb tulevikulahendustest.
et rohkem autosid kesklinna tormaks ja Peetriküla tondid pääseks Viimsisse jooma.