Goran Dragic: olin EMi finaali ajal nagu transiseisundis (1)

Dragic vedas esimesel poolajal visatud hullumeelse 26 punktiga omad ette. Pärast vaheaega jäi tema roll skoori kasvatamisel väiksemaks, kuid korvpall ei koosne ainult korvide viskamisest, vaid ka psühholoogiast.

Sloveenia väljaanne Delo kirjutas: "Otsustaval hetkel, kui serblased järele jõudsid, mõtlesid ilmselt kõik telerite ette naelutatud ja hallis olnud Sloveenia fännid: ajalugu kordub. Kui meie DNAs on olemas kollektiivne ärakukkumine, siis ilmselt pole sinna lihtsalt midagi parata."

Siinkohal astuski mängu Dragic. Ta rääkis: "Ma ei tea, kuidas see nägi välja teleülekandes, kuid olin sel hetkel nagu mingis transiseisundis (nagu ta esimesel poolajal poleks olnud... - toim). Olime ees 12 punktiga, kui Serbia tegi 10:0 spurdi ja äkitselt oli vahe ainult kaks punkti. Igor (peatreener Kokoškov - toim) võttis aja maha.

Mehed tulid pingi juurde, kõigil pead norus ja pilgud põrandasse puuritud. Tundsin, et käes on mängu raskeim hetk, et pean meeste olemist kuidagi muutma ja panema neid teises suunas mõtlema. Sain kurjaks ja pahandasin: "Mis toimub?! See on finaal! Mängime EMi finaalis ja juhime kahe punktiga! Juhime finaalis ja oleme need, kes löövad pilgu maha!? Peame olema ned, kes hoiavad pea püsti!"

Sel hetkel juhtus midagi, me kõik ärkasime ja mängisime taas, lõpuni välja."