Foto: PantherMedia / Scanpix
Keha
3. oktoober 2017, 15:10

Parim ennetus liigesevaevuste vastu on liikumine (7)

Liigeseprobleemid vaevavad tavaliselt vanemaid inimesi, kuid võivad kimbutada ka noori. Mida teha, et liigesehaigusi ennetada ning kuidas toimida siis, kui liigesed end juba valuga tunda annavad?  Nõuandeid jagab Ida-Tallinna Keskhaigla taastusarst Eve Sooba.

Taastusarst räägib, et liiges on loodud liikuma – liikudes toimub ka liigesesse toitainete viimine, seepärast näiteks on jalgrattasõit põlveliigestele väga kasulik. “Liiges tegelikult isegi vajab survet: positiivne surve astumisel, kergemal õõtsumisel-vetrumisel põhjustab nii-öelda positiivse stressi ja aktiveerib kõhrerakkude ainevahetust. Kui stress ja põrutused on liiga suured, siis tekivad kõhrerakkude kahjustused ja võivad aktiveeruda ka põletikumehhanismid,” seletab Sooba.

Liigeseprobleemidest rääkides ütleb taastusarst, et neid on mitmeid. Laias laastus tuleks liigeshaigused jaotada kaheks: põletikulisteks liigeshaigusteks ning artroosiks ja teisteks haigusteks, millega kaasneb liigesvalu .

Ülekaalulisus soodustab artroosi teket

Noori võib painata ka üliliikuvate liigeste probleem, mida kutsutakse meditsiinis hüpermobiilsuseks. “Hüpermobiilsed painduvad hästi, saavad põlvesid liigestest taha sirutada, ette painutades panevad peopesad maha, õlgadest ja küünarliigestest liiguvad neil ka käed väga palju,” kirjeldab Sooba. Arst lisab, et kui hüpermobiilsel on liigese ümber sidemed lõdvad ja loksuvad, viib see valudeni ning hiljem liigeste kulumiseni.

Artroos ehk osteoartroos on krooniline liigese kulumisega kulgev haigus, mida põevad vanemaealised inimesed. Artroosi ravi toimub Sooba sõnul vastavalt haiguse staadiumile. “Alguses aitab spetsiaalsetest harjutustest ja üldise füüsilise aktiivsuse suurendamisest, hiljem läheb vaja valuvastaseid ravimeid. Haiguse süvenedes võiks appi võtta liigest toetavad ortoosid ja jalgade puhul vajadusel ka kepp/kark koormuse vähendamiseks. Selles staadiumis sobib valude leevendamiseks kasutada ka taastusravi protseduure,” selgitab arst.

Püsivate tugevate liigesvalude korral on aeg pidada nõu ka ortopeediga, kes teab, millal tuleks liiges proteesiga asendada.

 Kui artroos on haigus, mis kimbutab pigem vanemaid inimesi, siis reumatoidartriit ja põletikulised liigesehaigused võivad liigest kulutada nii, et ka noor inimene võib vajada liigeseproteesi. Sooba sõnul saab Eestis aasta jooksul liigeseproteesi umbes 3000 inimest. Enne ja pärast liigese proteesimist peab kindlasti saama taastusravi. Sooba meelest on väga kurb, kui patsiendile on soovitatud panna protees, aga sellega on hiljaks jäädud ja teda enam kaasuvate haiguste tõttu opereerida ei saa.

Artroos tekib kergemini ülekaalulistele ja rasvunutel. Neil on enim probleeme just põlveliigestega. On leitud et kuni 69% põlveproteesi saanud inimestest olid rasvunud. Sooba tõdeb, et seepärast on ülekaaluliste üks artroosi ravivõtteid kehakaalu langetamine.

Taastusarsti kinnitusel kaebavad eakad patsiendid tihti kevadeti ja sügiseti liigesevalu üle rohkem. Teaduslik kinnitus sellele puudub, kuid patsientide jutu põhjal võib järeldada, et ka Eesti niiske kliima mängib artroosinähtude süvenemistes oma rolli.

Lisaks eelnevale mõjutavad liigesehädade teket ka traumad, sünnipärased liigeseprobleemid ja liigeste ülekoormamine.

Kuidas liigeseprobleeme ennetada?

“Kõndimine, jooksmine, ujumine, suusatamine, rattasõit, tantsimine – need on kõik sellised tegevused, mis hoiavad keha ja lihased toonuses, kehakaalu korras. Selline tegevus koos lihaskonna treeninguga ennetab liigeste kulumist,” räägib Sooba.

Lapsed peaksid arsti sõnul iga päev vähemalt tund aega liikuma. “Vähemalt kolmel päeval nädalas võiks nende liikumise intensiivsus väljenduda higitilkadega otsaees ja aktiivne müttamine võiks hõlmata lihaste koormamist,” märgib Sooba.

Täiskasvanud inimene peaks tegema minimaalselt aeroobset suurema intensiivsusega trenni vähemalt kolm korda nädalas 25 minutit korraga või viiel päeval nädalas 30 minutit mõõduka koormusega. Need soovitused on minimaalseks vajalikuks liikumishulgaks.

“Teame , et tervisele kasu kasvab, kui liikumishulka suurendada. Tervisekasu on tõestatud kuni 150 minutini nädalas intensiivselt ja 300 minutini mõõdukalt treenides,” märgib Sooba. “Lisaks on vaja kogu keha suuremaid lihaseid treenida kaks-kolm korda nädalas.”

Eakad peavad oma tervist rohkem jälgima ning ka spordi tegemisel ettevaatlikumad olema ning haiguste korral arstiga nõu pidama. Üldiselt ei ole soovitustes vanematele inimestele piiranguid, kuid  turvalisem on vähemalt viis korda nädalas 30 minutit mõõduka koormusega liikuda. “Selline on tempo, kus kõndides saad sõbraga rääkida, aga laulda siiski ei saa” täpsustab Sooba.

Doktor Eve Sooba on nukker, et riiklik tervisepoliitika suunab põhitähelepanu suurelt alkoholismiga ja HIViga võitlemisele, kuid mitmed teised eesti rahvast vaevavad väga levinud terviseprobleemid jäetakse tähelepanuta. Näitena toob taastusarst nooremad inimesed, kellel on vabal ajal, koolis ja töölgi nõutud sagedase nutiseadmetes istumise tõttu kujunemas või välja kujunenud tõsised rühihäired.

“Meil on nõrga rühi ajastu. Seda seljahaigete ja kõverate kaelade armeed ei jõua pärast ükski taastusravi ära ravida ega töövõimekaotuse toetus kinni maksta. Õigeaegselt lasteaias, koolis, ülikoolis ja töökohtadel sobivaid harjutusi propageerides saame tervemad noored ja edaspidi tervemad eakad. Miks peab alustama siis, kui haigused käes, miks mitte ennetada, ” arutleb Sooba.

Liikumine on parim ravi

Sooba usub, et esimeste liigesevalude avaldudes on  kõige targem kohe arsti poole pöörduda. Perearst selgitab, millega on tegemist, ja suunab põletikulise liigeshaige reumatoloogile. Taastusarsti sõnul on valude ilmnedes viimane aeg hakata võimlema ja harjutusi õppima.

“Õigel ajal harjutustega alustades vähenevad valud, pidurdub artroosi süvenemine. Aeroobne tegevus kuulub ka artroosi ravi juurde ja see jätkub ka siis, kui mõni liiges juba proteesiga on asendatud. Ravijuhendid soovitavad lisaks eelnevale harrastada  taiji’d, soojaravi ja vesiravi,” seletab Sooba.

Taastusarsti sõnul mõjub 28 –34-kraadises soojas vees enda liigutamine liigesehaigetele väga hästi. Paraku napib Eestis selleks võimalusi, kuna sooja veega basseine on vähe ning näiteks ka sooja veega koolide ujulad on liigeshaigetele suletud ja spaad on eakatele kallid . Sooba toob näite, et Soomes on igas väiksemas linnakeses olemas lisaks tavalisele ka sooja veega basseinid, kus eakad enda liigeste eest hoolitsemas saavad käia.

Taastusarst usub, et Eesti vananeva elanikkonna ja liigeshaigustega inimeste eest tuleks rohkem hoolt kanda. Näiteks võiks sotsiaalmajades, päevakeskustes ja koolide võimlates regulaarselt vähemalt kolmel päeval nädalas tervisevõimlemisi korraldada, kuna Eesti kliima õues sportimist alati ei soosi. Ka suviti võiks Sooba hinnangul parkides rohkem ühistrenne olla, kasvõi väikese osavõtumaksuga.

“Kui inimesed on aktiivsed ja teevad sporti, siis nad käivad kauem tööl ja vähem arstil, nad on tervemad, õnnelilikumad ja nii on ka liigeshaigusi vähem,” võtab Sooba jutu kokku.