Jürgen Ligi: „Eesti võiks nüüd Kataloonia teemal natuke vait olla“ (91)

Poliitikut ärritab seniste väljaütlemiste ebamäärasus ja kõnelejate teadmatus Kataloonia-Hispaania suhete taustast ning keerukusest. „„Mõistliku“ ja „kahepoolselt sobiva lahenduse otsimise“ kohta on kôik öeldud, ütlemata tegelikult midagi - peale selle, et meil on teiste häda suhtes ütlemist, et meil öelda pole midagi ja et me ei tea suurt midagi. Välisministeeriumi pressikas Hispasnia territoriaalse terviklikkuse kohta võinuks ka olemata olla. Oma triviaalsuses on see mõjunud pigem ärritavalt ja tootnud hulga rumalaid ütlemisi demokraatiast ja enesemääramisest,“ pahandab Ligi.

Ligi tuletab meelde, et võrdlus Eestiga ei ole päris kohane, sest 1991. Nõukogude Liidust vabanenud noor riik oli rahvusvahelise üldsuse silmis seni okupeeritud. „Hispaanias on hoopis raskem situatsioon: pikk ühtse riigi ajalugu, demokraatia, katalaanide ulatuslik autonoomia ja omakeelsus, pole ümberrahvastamist, pole põhiseaduslikku ôigust eralduda.
Meil pole selles olukorras anda tarka nõu, aga me peame teadma paralleele.“

Ligi on mures ka Venemaa mõju pärast, spekuleerides, et viimane võib Katalooniat endale sobivalt vormida. Kataloonia on tema hinnangul hoopis kommunistlikumalt meelestatud ja majanduses ebakompetentsem kui ülejäänud Hispaania.