IGAV LIIV JA TÜHI VÄLI: Golfimäng Mongoolias Adam Rolstoni ja Ron Rutlandi moodi.Foto: Facebook / The Longest Hole
Spordivaria
4. oktoober 2017, 00:05

HULLUMEELNE: kaks endist ragbimängijat läbisid Mongoolia kõrbes 2000 km pikkuse golfiraja (1)

2011 kilomeetrit, 82 päeva ja 20 093 lööki – täpselt nõnda kaua võttis aega maailma pikima golfiraja läbimine. Ja see polnud mõnus müttamine mööda pedantse täpsusega niidetud murulappe, vaid rännak läbi Mongoolia kõrbete, soode ja üle külmunud jõgede.

„Kõik mu sõbrad ütlesid, et sa ei saa sellega hakkama,“ lausus hullumeelse golfiseikluse läbinud Adam Rolston The Telegraphile. „Need sõnad ketrasid mu peas. See on raskeim asi, mis ma oma elus teinud olen. Fakt, et me selle ära tegime on aukartust äratav.“

Just nimelt me. Endisel Hongkongi ragbikoondise mängijal oli golfipoisina (inglise k „caddie“) kaasas sõber Ron Rutland, kelle ülesanne oli umbes 120 kg kaaluvat varustusevankrit vedada. Kord oleks kaarik meestele korraliku käru keeranud.

„Meie marsruut oli planeeritud üle madala muru, aga vihmasadu muutis maa soiseks,“ pajatas Rolston. „Ron ei saanud sealt kaarikuga läbi. Mõtlesin, et proovin tõmmata, aga vajusin põlvini sisse. Ron tuli mind päästma, kuid vankrirattad tulid teljelt maha. Raske käru kukkus maha ja lõikas peaaegu Roni jala otsast.“

LÄBI TULE JA VEE: Adam Rolstoni ja Ron Rutlandi teekond polnud meelakkumine. Foto: Facebook / The Longest Hole

Rolstoni ja Rutlandi seiklus algas (loe: esimene löök toimus) 29. juunil Mongoolia kõrgeimas punktis ehk läänepiiril asuval Khüiteni mäetipus (4374 meetrit) ning lõppes 16. septembril Ulaanbaataris asuva Mt Bogdi golfiklubi 18. rajal. Tõenäoliselt on praeguseks juba paljude lugejate meelel üks küsimus – mille kuradi pärast on tarvis säärast tsirkust korraldada?

Rolston selgitab: „Olin Keenias turniiril. Minu leping Hongkongiga oli lõppemas. Sõber Ron oli varem läbinud muljetavaldava väljakutse ehk sõitnud rattaga läbi kõik Aafrika riigid kokku 26 000 km. Too reis kulmineerus Lõuna-Aafrika Vabariigi ja Jaapani vahelise ragbi MMi mänguga aastal 2015. Tal paluti Keenias toda katsumusest meenutada ning see pani mind mõtlema, kas me võiks midagi koos teha?“ 

Eelmise aasta lõpus, pärast karjääri lõppu istusid mehed Hongkongis maha ja mõtisklesid, mida korda saata. Lõpuks jõutigi golfiideeni. Mongoolia valisid mehed selle suuruse ja lõputute tühermaade pärast. Kaheksa kuud hiljem olid kotid pakitud ja rännak võis alata. Kusjuures Rolston arvutas raja par’iks 14 000 lööki, mis lõppeks jäi ähmaseks unistuseks. Ent Khüteini mäetipus asunud tiialale (lahtilöögi koht golfis – M.T.) jõudmine oli kõike muud kui lihtne.

Adam Rolston keset Mongooliat golfi mängimas. Foto: Facebook / The Longest Hole

„Esimene nädal oli mu elu raskeim,“ meenutas Rolston. „Tiialale jõudmiseks pidime esmalt viis tundi Vene džiibiga läbi rahvuspargi loksuma. Edasi läks retk suisa naeruväärseks.

Pidime oma asjad kaameli selga laadima, misjärel osutas meie teejuht kolmele hobusele. Me polnud kunagi varem ratsutanud, kuid nüüd pidime hobuse seljas neli tundi järsakul kappama. Tipus leidsime ühe pühamu, kust tegin avalöögi.

Vaimusilmas kujutasin ette, kuidas jõuame tippu, päike särab ja ümberringi on jalustrabavad liustikud. Reaalsuses ei näinud me neli päeva päikest ja tirisime oma varustust läbi jääkülma vee. Esimesel nädalal mõtlesin, et kuidas me küll selle katsumuse läbime. Kahtluseuss puges hinge.“

Aga ära nad selle tegid. Ei takistanud vapraid seiklejaid puusa-, selja- ega kaelavalu. Kas golfiisu on nüüd mõneks ajaks kadunud? Rolston: „Tahan kindlasti tagasi koju jõudes golfiga jätkata. Võin küll päevas vähem palle lüüa, kuid olen golfist sama sõltuvuses nagu tippajal.“