LEID: Mattias Käidi tõi Eesti jalgpallikoondise põhikoosseisu just Martin Reim. Tasuks aasta jooksul neli väravat. (Stanislav Moškov)

Ring sai täis. Laupäeval möödus Martin Reimil täpselt 365 päeva esimesest mängust Eesti jalgpallikoondise peatreenerina. Sümboolselt oli mõlemal korral vastaseks Gibraltar. Sellest johtuvalt on paras aeg debüütaastale tagasi vaadata ja tehtud tööle hinnanguid anda.

Alustame tähtsaimast ehk tulemustest. Aasta jooksul on koondis pidanud 12 mängu, millest kuus on lõppenud meie võiduga, kolm viigiga ja kolm kaotusega. Väravate vahe 19:14. Seejuures viimases kolmes matšis, mis juhtumisi on olnud ka mõisa peale ehk valikmängud, on meie puur puhas püsinud. Olgem ausad, väga meeldivad numbrid. Arvestades, et teiste seas võideti Horvaatiat ja viigistati võõrsil Kreekaga, siis isegi üle ootuste meeldivad.

Mis kõige tähtsam, MM-valiksarjas täideti miinimumprogramm (kuus punkti Gibraltarilt, neli Küproselt) ja näpuotsaga pealegi. Ning kes teab, äkki õnnestub homme turniiri viimases mängus Bosnia ja Hertsegoviinaltki üht-teist näpistada. Ainsa kärbsena hulbib supikausis Brüsselis Belgialt saadud rõve 1:8 kolakas. Tõsi, Reimi ja tema abilisi (Janno Kivisild, Andres Oper ja Mart Poom) tuleb siiralt kiita, et tollest nukrast õhtust tehti üdini õiged järeldused, mis päädisid uue asetusega.

Ideaalne taktika

Magnus Pehrssoni juurutatud 4-2-3-1 muundus kevadel kolme keskkaitsjaga paindlikuks 5-4-1ks. Reimi senise ametiaja põhimõttelisim muudatus on seni end igati õigustanud. Tabloo ei valeta. Uue lähenemisega on seitsmest mängust kaotatud vaid üks: kodus 0:2 Belgiale. Ja sealgi jäi kogu potentsiaal nägemata, sest Eesti mängis terve teise poolaja vähemuses.

Tribüünilt näikse uus filosoofia meile ideaalselt passivat. Viiene kaitseliin on neljasest olulisest turvalisem, sest mehed on tihedamalt koos, äärtel on vähem vaba ruumi ning trahvikastis on Karol Metsa näol üks hea õhuvõitleja juures. Reeglina on Reim ajanud ka kaitse- ja poolkaitseliini vahe minimaalseks, mis tsementeerib meie karistusalaesist veelgi. Nagu mängud on näidanud, siis sedamoodi Eestit on üliraske murda. Ei suutnud seda Küpros, Kreeka ega Horvaatia. Gibraltarist rääkimata.

Martin Reim. (Tiina Kõrtsini)

Jah, tugevate vastu jääb meil 5-4-1ga rünnakul üks käik vähemaks, kuid enamasti on ka 0:0 Eesti jaoks positiivne tulemus. Pealegi pole asi üldse hull. Kui vastane vähegi lubab, tõusevad äärekaitsjad ja -poolikud kõrgemale ning tekib 3-4-3 asetus, mis võimaldab mitmekülgselt ja edukalt rünnata. Tõestuseks madinad Läti, Küprose (kodus) ja Gibraltariga.    

Formatsiooni miinuspool on see, et Konstantin Vassiljevil puudub platsil justkui õige koht. Reim on teda katsetanud nii klassikalise poolkaitsja kui ka valeründajana, kes langeb vastase liinide vahele palli küsima. Nood paar katsetust pole pigem end õigustanud. Keskmises liinis peab maestro aga liialt tagasi töötama, mis pole kindlasti tema tugevaim külg ega lemmiktegevus. Seetõttu pole Vassiljev mängudes, kus Eesti saatuseks on enamjaolt kaitsta ja kannatada ühtäkki enam väga hea valik poolkaitsesse. Seni on Reim dilemmast, kas jätta Vassiljev sootuks pingile, pääsenud (augustikuise Kreeka mängu ajal polnud Vassiljev 100% terve) ja tundub Vassiljevi vigastuse tõttu pääsevat ka homme.

Julge, aga oivaline lüke

Üks pai tuleb Reimile veel teha. Kui praegu asendamatuna näiv Karol Mets oli Pehrssoni nii-öelda leid, siis Reim edutas meeste sekka poolkaitsja Mattias Käidi (19). Debüüdi sai Fulhami mängumees küll kirja eelmise aasta jaanuaris Rootsi vastu, kuid see oli ikkagi B-koondiste pusimine. Vabariigi parimate hulka kutsus Käidi esimest korda Reim.

Hoolimata sellest, et Käit mängis iganädalaselt U21 ja U19 liigades, usaldas Reim toona 18aastase noormehe Gibraltari vastu algrivistuses platsile ega pidanud pettuma. Käit lõi kaks väravat ja tutvustas end Eesti spordisõpradele erakordselt meeldejäävalt. Nüüdseks on tal kirjas üheksa koondisemängu, neli väravat (kõik valiksarjas) ja vankumatu põhimehe staatus. Reimilt julge lüke, mis kukkus oivaliselt välja.

Meie rekordinternatsionaali usku Käiti ilmestavad hiljuti FIFA kodulehele lausutud sõnad: „Käit on üks nendest mängijatest, kes pole ainult hea mängija tulevikku vaadates, aga ka praegu. Temast võib saada meie järgmine Klavan.“

Kokkuvõtvalt võib öelda, et asjad koondises toimivad ja tulemused on korralikud. Aga arenguruumi jagub kindlasti, seega jõudu tööle, mehed!

Eesti mängud Martin Reimi juhendamisel

07.10.16 Eesti – Gibraltar 4:0, MM-valikmäng
10.10.16 Eesti – Kreeka 0:2, MM-valikmäng
13.11.16 Belgia - Eesti 8:1, MM-valikmäng
19.11.16 Saint Kitts ja Nevis - Eesti 1:1, maavõistlus
22.11.16 Antigua ja Barbuda - Eesti 0:1, maavõistlus
25.03.17 Küpros - Eesti 0:0, MM-valikmäng
28.03.17 Eesti - Horvaatia 3:0, maavõistlus
09.06.17 Eesti - Belgia 0:2, MM-valikmäng
12.06.17 Läti - Eesti 1:2, maavõistlus
31.08.17 Kreeka - Eesti 0:0, MM-valikmäng
03.09.17 Eesti - Küpros 1:0, MM-valikmäng
07.10.17 Gibraltar - Eesti 0:6, MM-valikmäng

Koondis toob Portugalist koju ajaloolise võidu, sangar Joonas Tamm mängupalli

Ajalugu on tehtud. Eesti jalgpallikoondis naaseb Lõuna-Portugalist Farost läbi aegade suurima valiksarjas saavutatud võiduga, Gibraltar purustati 6:0. Vana rekord pärines aastast 1998, kui Fääri saartele köeti 5:0 saun.

Kusjuures hävitavast skoorist uskumatum on fakt, et tähena Portugali taevas säras Flora keskkaitsja Joonas Tamm, kes lõi oma koondisekarjääri 10. mängus esimesed kolm väravat. Lisaks tegi üllatuslikult Henri Anieri asemel tipuründes alustanud Tamm eeltöö nii Mattias Käidi kui ka Sergei Zenjovi tabamustele. Viimati sai Eesti koondises kübaratrikiga maha Indrek Zelinski aastal 1996 Indoneesia vastu. Tõele au andes polnud kaugel ka Argo Arbeiteri nelja värava rekordi ületamine, kuid paar head šanssi jäid Tammel napilt realiseerimata.

„Arvan, et läks perfektselt,“ lausus sangar pärast mängu Eesti ajakirjanikele. „Kuigi oleks võinud mõne võimaluse veel ära lüüa. Meeskond andis väga häid sööte ja läks hästi.“

Joonas Tamm. (EJL / Facebook)

Fantastilise esituse eest sai Tamm endale kingituseks mängupalli. Ta kinnitas rõõmsalt, et pagasis ruumi jagub.

„Joonas oli tubli ja tegi oma plaanitud töö väga hästi,“ kiitis peatreener Martin Reim oma trumpässa, kelle alustamine sai selgeks juba üpris laagri alul. „Seda me temalt lootsime ja nägime, et tal on selleks eeldusi. Arvan, et ta ise nautis ka seda positsiooni.“

Ei saa salata, et Tamme nimi algrivistuses pani kerkima nii mõnegi kulmu. Tagantjärele osutus see käik muidugi kuldseks, kuid miks treenerid eelistasid Soome kõrgliigas hea hoo leidnud Anierile põhikohaga keskkaitsjat?

„Joonas on õhus tugevam [kui Henri Anier] ja kuna meie mänguplaan oli palju palle viia ka äärtelt tsenderduste näol kasti, siis meil oli vaja õhujõudu,“ põhjendas Reim. „Teadsime, et Gibraltari kaitsjad ei ole peapallides väga tugevad. Joonasel on ka kiirus olemas, seega ta suutis ka liini taha läbisöötudele liikumisi teha.“

Rekordilise võidu kummalisem pool on see, et tegelikult oli Eesti esitus kaugel fantastiliselt. Ka Reim tõdes, et näiteks septembrikuine kodumäng Küprose vastu oli mängupildi poolest etem. Ent too mälestus tuhmub, tulemus jääb. Pealegi tõusis Eesti kolme punkti toel alagrupis neljandaks, punktiga Küprose ette. 

MM-valiksarja viimase matši peab Eesti homme Tallinnas Bosnia ja Hertsegoviina vastu. Jama on see, et Konstantin Vassiljev vigastas Gibraltari mängus reielihast, mistõttu lükkub tema 100. koondisemäng ilmselt edasi.

M-valiksarja H-alagrupp

9. voor: Gibraltar – Eesti 0:6 (10. Siim Luts, 30. Mattias Käit, 38. Sergei Zenjov, 52., 66., 77. Joonas Tamm)

Bosnia ja Hertsegoviina – Belgia 3:4

Küpros – Kreeka 1:2

Tabeliseis: 1. Belgia 25, 2. Kreeka 16, 3. Bosnia 14, 4. Eesti 11, 5. Küpros 10, 6. Gibraltar 0.

Jaga artiklit

1 kommentaar

J
jalkafänn  /   13:16, 9. okt 2017
Arvestades Eesti koondise taset, on 50 protsenti võiduprotsendina päris kena number (ja veelgi ilusam kõigest 25 protsenti kaotusi). Võib ju vaielda, et ei ole ju mängitud teab, mis vastastega, kuid siiski. Võidud Horvaatia (lausa 3-0), Küprose (1-0, kusjuures Küpros alistas paar päeva varem Bosnia) ja Läti (ei ole küll kõige parem aasta- saadi laupäeval alles esimene viik- aga siiski) üle ei ole ju nõrgad tulemused.

Päevatoimetaja

Kristjan Väli
Telefon 51993733
kristjan.vali@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis