VABA MEHE TEE - Raivo Juhanson, Anu Saagim, Tiit Trofimov, Rain Tunger
Inimesed
17. oktoober 2017, 14:35

Bravuuritar kohtus kolme tegusa ja avatud eesti mehega, kes teavad, mis eesti mehel viga on

VIDEOINTERVJUU | Milline on ühe tõelise eesti mehe teekond vabadusse? (26)

12. novembril leiab Tallinnas Telliskivi Loomelinnaku Vaba Laval aset meestele suunatud suurseminar „Vaba Mehe tee“. Suurseminaril räägivad mehed avatult ja avalikult oma vabadusest ja isikliku elu eest vastutuse võtmisest läbi sügavamate kogemuste. Edukas karjäär, perekond, võim ja võitlus, au ja kuulsus, ka raha – kõik on olemas! Aga midagi on ikka puudu… Mis see on? Milline on ühe tõelise mehe teekond vabadusse?Oma vaba mehe teest räägivad: ettevõtja, tervisliku eluviisi praktiseerija ja toetaja Urmas Sõõrumaa, raamatu „Kõige tähtsam küsimus“ autor Peep Vain, Motivaatori juhtide ja meeskondade koolitaja, meditatsioonide ja jooga praktiseerija Kaido Pajumaa, ettevõtja, koolitaja ja tasakaalus mees Ville Jehe, Rännaku meetodi Eesti juht, Synctuitioni rahvusvahelise müügi juht, meditatsiooni ja jooga õpetaja Joonas Saks, sisekujundaja, ettevõtja, Osho meditatsioonide juht, joogaõpetaja ja sidekoe massaaži terapeut Tiit Trofimov, mitmete restorani

Bravuuritar kohtus kaunil sügisesel pärastlõunal Seafood restoranis kolme tegusa ja avatud eesti mehega:

Rain Tunger Foto: Stanislav Moshkov

Rain Tunger on mitmete restoranide osanik, Raadio 2 saatejuht, šamanistlike praktikate austaja ja mediteerija. Õnnelikus abielus ja peres kasvab üks laps. 

Foto: Raivo Juhanson (Stanislav Moshkov)

Raivo Juhanson on ettevõtja, jooga ja meditatsioonide praktiseerija ning õpetaja, enesearengu nõustaja. Suhtes. 

Tiit Trofimov  Foto: Stanislav Moshkov

Tiit Trofimov on sisekujundaja, ettevõtja, Osho meditatsioonide juht, joogaõpetaja ja sidekoe massaaži terapeut. Vaba ja vallaline mees. 15- ja 20- aastaste laste isa. 

Tiit on olnud elupõletaja ja jäänud ühel hetkel elus ilma kogu oma "kindlusest", mis inimkeeli tähendab seda, et ta oli oma elus töö tõstnud esikohale ja ainus lõõgastusviis oli pidu! Ta töötas hullunut 15 aastat, ikka selle nimel, et tulevik oleks helgem ja kindlam. Ühel päeval aga juhtus nii, et ta oli kõigest ilma ...;

Raivo lugu on teismoodi huvitav, tal oli elus samuti kõik olemas, maja, autod, edu, naine - jne - aga midagi oli ikka puudu, ta oli pidevalt rahutu ja närviline, oma ego küüsis kinni ja ei leidnud rahu, kuni ühe päevani, kui ta kutsuti meditatsiooni tundi. Ta ei saanud esimesel korral väga sotti, mis värk on aga kuna tal on sissekodeeritud sihikindlus ja mitte alla andmine, siis ta mõtles: "Ah, teen 21 päeva kaasa!" ja tegigi ning ühel hetkel avastas, et elu on palju suurem, kui ta seda endale seni oli ette kujutanud.

Ka teadsite, et möödunud aastal kasvas näiteks hüppeliselt noorte ja keskealiste eesti meeste enesetappude arv?

Statistikaameti andmetel kerkis möödunud aastal enesetappude arv hüppeliselt noorte ja keskealiste meeste vanusegrupis, mida võib rahvusvahelistele uuringutele tuginedes tõlgendada kui masu hilinenud mõju inimestele. Väga tugevat enesetappude arvu kasvu on märgata 25-29-aastaste meeste seas, kelle vanusegrupis on juhtumite arv tõusnud kaheksalt 22-le. Niivõrd kõrge hüpe oli ka aastal 2007, kuid üle 20 pole see näitaja peale ühe erinevuse viimased kümme aastat kordagi tõusnud. Niisamuti võtsid 45-49-aastased mehed 2014. aastal endalt elu sagedamini kui 2013. aastal. Juhtumite arv kerkis seitsmelt 19-le, olles kõikunud viimased viis aastat kümne või 20 piiril.

Keskealiste meeste kohta on levinud arusaam, et nn keskeakriis viib mehed tihti sügavamasse masendusse, kui naised. "Elus on palju saavutatud nii tööl kui pereelus, tekib hirm edukust kaotada, kuna ilmnevad esimesed märgid vananemisest, näiteks ei pruugi füüsis olla enam endine," selgitas Eesti-Rootsi suitsidoloogia ja vaimse tervise instituudi (ERSI) vanemteadur Merike Sisask. heaolu languse põhjuseid. Vaimselt küpsetel ja tasakaalus meestel on tema sõnul hirme tuleviku ees vähem.

"Mehed pahatihti pigem murduvad, kui otsivad abi. Nende sotsiaalne võrgustik on võrreldes naistega kitsam ning rasketel aegadel on vähem neid, kellele toetuda," rääkis vanemteadur. Meeste hulgas vajab kujundamist arusaam, et just tugevad julgevad raskuste korral abi otsida. Kahjuks on meeste hulgas naistest enam levinud alkoholitarvitamine kui üks ebakonstruktiivne eneseabi vorm vaimse tervise probleemide korral.

VABA MEHE TEE - Raivo Juhanson, Anu Saagim, Tiit Trofimov, Rain Tunger Foto: Stanislav Moshkov

Siin aga mõned katked meie põnevast vestlusest Raivo.Tiidu ja Rainiga:

12. novembril kogunevad tegusad ja julged eesti mehed suurseminarile, kus hakatakse siis arutama, mis eesti mehel viga on. Naistele on sissepääs seminarile keelatud. Miks?

Raivo: Põhjus on lihtne, soovime omavahel jagada kogemusi. Meestena oleme harjunud elama teadmisega, et peame oma elus millegi tõsisega hakkama saama. Me ei julge ennast näidata nõrga või avatuna. Aga läbi iseenda kogemuste jagamise me taipame, et oleme kõik väga sarnased. Ja need kogemused aitavad meil võib-olla elus edasi minna. Paneb paika kindlasti ka põhitõed. 

Tiit: Naisi on loomulikult vaja ja nad on väga oluline osa meie elust, aga elu on siiski näidanud, et mehed avanevad ja on aruteludes sügavamad, kui nad saavad kokku omavahel. Räägitase rohkem ja sügavamatel teemadel ning loomulikult julgemalt, kui seltskonnas pole naisi. Sellepärast on ka meie üritus ehitatud üles nii, et seal esinevad ainult mehed ja osa võivad võtta ainult mehed. Elu on näidanud ka joogatunde andes, et kui see on suunatud ainult meestele, siis tulevad mehed ka kohale. Kui see on nii naistele, kui ka meestele, siis julgevad kohale tulla võib-olla ainult mõne üksikud mehed.

Meestel on alateadlik hirm. Häbitunne, et sisemistel hingeteemadel tegelemine on justkui nõrkuse märk. Kui inimene juba ära käib ja kogemuse kätte saab, siis arvamus kardinaalselt muutub. Ehk siis, sügavam mõte ongi see, et esmane samm meestele, kes tegelikult on sellest võib-olla mõelnud, aga ei ole julgenud seda esimest sammu teha. Ma arvan, et see on neile hea võimalus tulla ja kuulata erinevates eluvaldkondades tegutsevate inimeste isiklikku kogemust. Kuidas nemad on sellele teele jõudnud ja mis on nende nõrkused või tugevused sellel teel olles ja miks nad üldse seda teevad. Kuidas mehed ennast tänapäeval tasakaalus hoiavad. 

Mis siis eesti meestel viga on? 

Rain: Pole eesti mehel viga midagi. Tegeleme pärandiga, mille oleme saanud enda lapsepõlvest ja kuidas on meid tol ajal õpetatud. Mina osalen sellel seminaril eesmärgiga midagi head korda saata. Väidan, et me oleme meestega kõik omavahel ühenduses ja kui me ei konkureeri üksteisega, siis saame keskenduda hoopis olulisemale, milleks on enda perede hoidmine, enda laste hoidmine, enda naiste hoidmine, jne. Aga selleks, et me saaksime kellegile headmeelt valmistada, peame eelkõige oskama iseennast hoida. Elu on pidevas muutumises ja meil on vaja leida vastuseid, kuidas sellega hakkama saada.

Olgem ausad, tänane eesti naine saab suurepäraselt hakkama ka ilma mehe abita. On see jätnud eesti mehesse jälje? Kas eesti mees vaevleb täna kompleksides? Naised on võib-olla üldse oma pojad valesti üles kasavatanud, ära hellitanud?

Raivo: Eks me kasvame kõik mustrites ja elame ka täna nende sees. Ega me polegi osanud teistmoodi elada. Meid ei ole õigesti õpetanud ei ema, ega isa, ega ka vanaema või vanaisa. 

Hea, kui isa on üldse olemas olnud...

Raivo: Täpselt. Oleme need mustrid ka oma lastele edasi andnud. Mina olen täna siiski jõudnud tõdemuseni, et seda mustrit on võimalik muuta. Aga esmalt pean ma oskama mehena iseenda eest vastutada. Ma saa süüdistada kedagi teist ja ei anna enam hinnanguid ning saan aru, et mina ise ja kõik mis minu kahe kõrva vahel toimub, seda saan ma muuta. Siis muutub ka maailm. Ikka seestpoolt väljapoole.  

Miks meil Eestis on nii palju naisi, kes kasvatavad üksi lapsi? Jääb mulje, justkui mehed vahetaks kogu aeg naisi? On ka mida vahetada, sest naisi on Eestis tunduvalt rohkem, kui mehi. Kas te oma seminaril räägite ka sellel teemal, miks meil nii palju lõhkiseid peresid on? Miks on lihtsam lahku minna, kui kokku jääda? Kas annate mingit head nõu meestele ka sel teemal?

Tiit: Juhin tähelepanu, et koolitust me antud seminaril ei tee. Me räägime kõik oma isiklikest kogemustest. Igal meie seminari osalejal on rääkida midagi oma eluetapist. Kuidas on tema elu on võib-olla murdunud ja kuidas edasi läinud? Miks see  on nii juhtunud ja kas ta on seda kogedes ka midagi taibanud? Näiteks, kas ta pole piisavalt panustanud peresse või hoopis vastupidi. On piisavalt panustanud, aga naine ei ole seda märganud. Pere kooshoidmine on ikka kahepoolne asi. Tihti üks pool tahab panustada ja püüab jätkata, aga teine pool on sukeldunud hoopis oma egosse. Hakatakse teist süüdistama, et kõik kehvasti läheb ja sealt ei saagi enam midagi head välja tulla.

Aga loomulikult pole välistatud ka see, et inimesed on jõudnud oma eluteel ehk siis vastastikuses suhtes lõpp-punkti ja siis ongi mõistlikum minna laiali. Miks sellisest vanast nõukogude aegsest mudelist hambad ristis kinni hoida? Me peame lapsele näitama, et me oleme justkui peekond ja elama seda elu nii kaua kuni lapsed suured on. Aga tegelikult ka lapsed tajuvad seda, et see kõik on ju mäng. Puhas energia puudub, kus laps näeks, et ema ja isa on tõeliselt armastusest koos, mitte selleks hoida seda mustrit koos. Väga oluline on, kui sa iseenda sees jõuad tasakaalu ja rahuni, sest alles siis hakkad märkama, mis on oluline. Pole mõtet lasta end keeristormist viia, vaid jõuda rahulikult tõdemuseni kas on mõtet kooselu jätkata või lahku minna.

Hetkel ma suhtes ei ole. Mul on 15- ja 20- aastased lapsed ja ka oma tulevases suhtes ma ei välista laste saamist. Teeksin kindlasti täna palju kogenenumana mõningaid asju kooselus teistmoodi, kui varasemalt. 

VABA MEHE TEE - Raivo Juhanson, Anu Saagim, Tiit Trofimov, Rain Tunger. Mõnus pärastlõunane amps sai tehtud Viru väravate juures asuvas The Seafood Bar`is, mis garanteerib elamuse igale mereannigurmaanile. Menüü on valikuterikas ning üllatusterohke. Iga päev lisatakse sinna midagi, mis teeb just selle päeva eriliseks. Üks reegel on aga küll – mitte kunagi ei saada kokk külastajale toitu, mida ta ise ei naudiks. Foto: Stanislav Moshkov

Mul ongi jäänud muuseas mulje, et kui mehed lähevad nö teisele või miks mitte ka kolmandale ringile, siis nende pereelu kvaliteet on hoopis parem. Nad on kogenumad, pisut maha rahunenud ja oskavad ka pereelu rohkem hinnata. Eriti veel juhul, kui nad võtavad endast tunduvalt noorema naise. Siis on mehed sellele naisele just nagu teejuhiks, õpetajaks  või miks mitte ka justkui isaks pisut. Ja ei saa loomulikult üle ega ümber ka tõigast, et esimese ringi naistest on mul väga kahju, sest nemad aitasid ju ehitada vundamenti mehe edukusele. On mul õigus? 

Raivo: Ütleks selle peale, et eks kogemused rikastavad. Ega minagi pole see, kes ma olin viis või kümme aastat tagasi. Enda kogemusest võin öelda, et täna näen ma maailma hoopis teistmoodi, kui aastatid tagasi. Mina olengi oma elu jooksul ainult suhtest suhtesse jooksnud. Kui suhe on minu jaoks muutunud ebamugavaks, siis ma olen põgenenud, sest ma ei ole suutnud võtta vastutust. Olen sukeldunud kiirelt järgmisesse suhtesse. Uus naine ja kõik hakkab jälle samamoodi otsast pihta.

Kui ma olin kolmandas, neljandas või viiendas suhtes juba, siis ma sain ühel hetkel aru, et polegi midagi teha. Et kõik mis toimub, toimub tegelikult minus endas. Et ma ei suuda iseenda ees vastutust võtta. Et iga kord, kui need olukorrad minu jaoks raskeks lähevad, siis ma põgenen. Et meheks saamine ja vastutuse võtmine toimub tegelikult minu sees. Et ma ei saa muuta välist maailma, vaid ainult iseennast, sest siis muutub ka väline maailm. Olen nõus, et tihti on need kogemused valusad ja kannatust tekitavad, aga meeste puhul olen täheldanud, et tulekski leida tee mugavusstsoonist välja. Muidu elame justkui oleks meil padjad ümber.   

Mis siis teha? Taolisi asju meile koolis ju ei õpetata, vaevalt me koduntki miskit asjalikku kaasa saame?

Rain: Mina arvan, et kooselu on ikkagi kahepoolne vastutus. Ka mehena saame me võtta vastutuse. Mees ei jookse ringi, kui ta on läinud teadlikkuse teed ehk siis ta saab iseendast teadlikuks ja hakkab esitama endale ka ebamugavaid küsimusi. Miks ma tunnen ennast praegu nii? Miks ma väsin sellest suhtest ära? Miks see ei paku mulle enam huvi? Niiviisi saab sügavustest hoopis teistsugused vastused. Ta saab sellised vastused, mis ei ajenda teda midagi uut ette võtma, vaid ta saab hoopis aru, et tal on endas miskit rikki läinud, mis oleks vaja korda teha ja siis lähevad asjad ka suhtes korda. 

Ja ma arvan, et ainult mees ei pea olema teadlik. Miks need esimese ringi suhted või abielud lõpevad tihtilugu valu ja kannatustega on see, et ka naine ei ole teadlik, kuidas hoida oma meest.Tavaliselt me näitame seda üles suure kriitikaga ja see kriitika hävitab seda suhet veelgi. Nii tekibki lumepalli efekt kuni jomb kumb osapool tõstab käed püsti ja ütleb, et talle aitab. Aga miski pole ületamatu ja ma olen arvamusel, et kõike on võimalik parandada ja kõike on võimalik ümbe õppida. Ja sellepärast tulebki nüüd see meeste ring kokku, et arutada, mida teha targemini. Et lõpetada rapsimine ja jooksmine. Kõik me tahame ju rahu, olla õnnelikud ja rõõmsad ning luua mõnusat elu ja kulgemist. 

Milliseid praktilisi nõuandeid mehed, kes korraldavd Eestis esimest korda suurseminari meestele jagavad, seda vaata meeleolukast videointervjuust või mine ise kohale 12. novembril kell 12-18 Tallinna Telliskivi Loomelinnakusse.