3
fotot
Heiki Nabi (paremal) koos treener Igor Bugaiga. (Alar Truu)

Kreeka-rooma maadleja Heiki Nabi tõestas kahe ja poole aasta pikkuse medalipausi järel oma tiitlivõistlustel õnnestuja mainet, kui tuli augustis Pariisis peetud MMil hõbedale. Nüüd on väsitav hooaeg läbi ja kauaoodatud puhkuse eel rääkis Nabi Õhtulehele, kuidas ta suutis allakäigutrepil olnud karjääri uuele tõusule pöörata ja kiitis uut treenerit Igor Bugaid. Samuti andis raskekaallane vastulöögi neile, kes nimetavad maadlust igavaks spordialaks.

Okkaline tee medalini

Enne augusti lõpus peetud MMi oli Nabist üsna vähe kuulda. Senine hooaeg oli kahvatu ja EMil jäi ta juba avaringis alla noorele ja võrdlemisi tundmatule sakslasele Christian Johnile. Pärast mai alguse pettumust muutis ta plaane ja leidis nipi, millest loodab kasu lõigata ka järgmisel aastal.

Nabi: Katsetasin esimest korda pikka kõrgmäestikulaagrit. Ma polnud üldse kindel, kas see mulle kasuks tuleb, aga proovida tuli. Bulgaaria laager õnnestus nii hästi, et lähen sinna tuleval aastal uuesti.

Püüdsin enne MMi kõik kahtlused maha suruda. Ma ei näinud ühtegi põhjust, miks ma ei võiks hästi maadelda – füüsiline vorm oli väga hea ja pidasin matil hästi vastu. Sealt tuli enesekindlus, et suudan hästi maadelda ja see kandus edasi ka Pariisi matšidesse.

Kondikava on juba enam-vähem paigas. Üks küsimärk on Euroopa meistrivõistlused, mis peetakse juba märtsis. Et seal heas vormis olla, peaksin juba detsembris tõsiselt valmistuma hakkama, aga pigem oleks soov korralikult välja puhata.

 Uus treener – hädavajalik samm

Pärast Rio olümpiat otsustas Nabi lõpetada koostöö Henn Põllustega, kes oli teda juhendanud üle 13 aasta. Uueks treeneriks sai Rootsis elav ukrainlane Igor Bugai. Kahtlusi ja kõhklusi oli Nabil palju, aga nüüdseks on selge, et käik õnnestus.

Nabi: Bugai peamine kasu seisneb selles, et ta on väga hea maadlustehnika asjatundja. Üldise nägemuse ja laagrite ajad paneb tegelikult paika pikalt noori treeninud Ivar Kotkas, sest Bugai tugevus see pole.

Tähtis on, et sportlasel oleks treenerisse usku. Ja mina usun Bugaisse. Tal jagus rasketes laagrites energiat, et mind toetada ja utsitada. Võisin 50 korda järjest eksida, aga ta selgitas isegi siis kannatlikult ära, mida teha tuleb. Lihvisime iga tehnikaelementi nii palju kui võimalik, et suudaksin 125-130 kg kaaluvatele meestele vastu saada.

Heiki Nabi (paremal) koos treener Igor Bugaiga. (Alar Truu)

Põlluste andis mulle pikkade aastate jooksul kõik, mis tal oli. Aga skeem oli kogu aeg samasugune ja tundsin juba 2015. aastal, et ma ei arene enam. Tagantjärgi oleks võinud koostöö juba varem lõpetada, aga olümpia-aasta eel ei julgenud suuri muutusi teha.

Tegelikult oli mul hiljemgi hirm, et uus treener ei sobi. Mis siis saab? Kas ma olen läbikukkuja? Sain sellest õnneks üle ja otsustasin, et kui Bugaiga ei klapi, siis äkki sobib keegi kolmas. Samamoodi jätkates poleks ma nagunii midagi saavutanud.

Perelisa andis jõudu juurde

24. juulil sünnitas Heiki Nabi abikaasa Egle Eller-Nabi perre teise lapse. Kuueaastane Renata sai väikevennaks Henri. Et vanemate graafik on väga tihe, tekitab laste eest hoolitsemise korralikke väljakutseid, aga rõõmu see loomulikult ei vähenda.

Nabi: Henri sündis sisuliselt kuu aega enne MMi. Paljud sportlased küsivad endalt taolises olukorras: „Mis nüüd saab?“ Und ja puhkehetki pole ju lihtne leida. Võtsin kohe joone, et mind see ei takista. Õnneks laps magaski väga hästi ja Egle võttis MMi eel asju enda peale. Varsti algab puhkus ja saan rohkem lastega tegeleda – olen seda juba pikka aega oodanud. Tundsin tänu Henri sünnile end MMil veel paremini kui varem. Väga vinge!

Kreeka-rooma maadlus – igav või mitte?

Raskekaalu kreeka-rooma maadluse poole on juba aastaid visatud kriitikanooli, et tegu on igava ja säratu pusimisega. Uuesti tõusis teema üles pärast MMi finaali, kui Nabi jäi alla türklasele Riza Kayaalpile. Osaliselt on seal tõetera olemas, sest võrdsete vastaste heitluses tehakse heiteid tõepoolest vähe. Hiidlane vaidleb kriitikutele vastu, aga ebameeldivaid sõnu südamesse ei võta.

Nabi: Need, kes (pärast minu medalivõitu) nii ütlesid, ei saa ilmselt asjast aru. Minu olukorra teeb raskeks see, et mul on valida, kas võita või kaotada. Ma lähen loomulikult võitma ja pean valima taktika, mis mulle edu toob. Ei tundu ju loogiline, et suudaksin 110kilosena heita 130 kg kaaluvat tippu. Aga ma suudan teda võita teise taktikaga. Kui rohkem aru saada, mida tehakse, siis nii igav see ka pole.

Aga sellest jutust okast hinge ei jää. Elan põhimõtte järgi, et parem on kinni hakata kiitmisest ja julgustamist, mitte kriitikast.

Maadlusjuhid häbenevad koerapoosi?

Kreeka-rooma maadluse reegleid muudetakse sisuliselt igal aastal. Eesmärk on üllas – vaatemängulisuse suurendamine. Sundparteri (pärast hoiatusi pandi passiivsem osapool käpuli matile ja teine maadleja üritas temalt kohtuniku märguande peale tagant kinni haarata ja võtet sooritada – A.K.) kaotamine ei toonud vähemalt raskemate meeste seas loodetud tulu ja võtteid jäi veel vähemaks. Nabi on kuulnud, et uuest aastast tuuakse sundparteri põhimõte tagasi, aga selle vahega, et passiivne osapool heidab kõhuli matile, käed-jalad laiali. Vastane läheneb talle põlvili külje pealt. Mille poolest see n-ö koerapoosist parem on?

Mullu pandi maadlejaid veel parterisse. Pildil asub Heiki Nabi 2016. aasta EMil heitma Valgevene esindajat Ioseb Tsugošvilit. (Laura Oks)

Nabi: Ma ei tea, aga arvan, et maadlusjuhid tahavad lihtsalt poosi muuta. Looduslikus mõttes tekkis imelik olukord, kui üks mees tuli teisele taha. Kui külje pealt läheneda, siis taolist seksuaalset alatooni ei ole. Ma ei saa muidugi aru, mis seal üldse seksuaalset oli. Mina seal midagi taolist ei näe. Aga ju siis rahvusvaheline alaliit näeb ja ma ei kujuta ette, miks neil oleks seda mingil teisel põhjusel vaja muuta. Maadlustehniliselt on mõni variant veel. Näiteks suutis mõni parteris olija pärast kohtuniku vilet kiiresti mati keskelt ääre poole hüpata. Siis oli võtet raskem sooritada, sest piiridest välja minnes kamandas kohtunik maadlejad püsti ja kumbki punkte ei saanud. Kõhuli ei saa aga kuskile hüpata. Minu jaoks suurt midagi ei muutu, sest olen alati uued määrused selgeks õppinud ja medaleid on tulnud igasuguste reeglitega. Võib-olla on uus poos õiglasem, sest varem sõltus väga palju hetkest, mil kohtunik vile andis.

Heiki Nabi

Sündinud 6. juunil 1985

Pikkus 193 cm, kaal 112–115 kg

Kreeka-rooma maadluse olümpiahõbe 2012 (-120 kg), maailmameister 2006 (-96 kg) ja 2013 (-120 kg), MM-hõbe 2017, MM-pronks 2014, EM-pronks 2015 (kõik -130 kg)

Treenerid: Tiit Madalvee, Kristjan Saar, Henn Põlluste, Aleksander Jairus, Igor Bugai

Jaga artiklit

24 kommentaari

A
Ajupestud ja mõtlemisvõimetud  /   15:05, 18. okt 2017
See on ju ekrelaste kihutustöö, kus kõiges nähakse homoseksuaalsust. Kahju, et see on jõudnud juba sporti, mis on nerukoht. Nahu eilses Kuku Raadio "Fox Populi" saates, kus üks usklik naine helistas ja oli koos sõbrannaga paanikas, et õues nii pime oli. Selles süüdistati aga Riigikogu, kes eile Ekre kooseluseaduse tühistamise tagasi lükkas. Ma naersin nii, et pole enam sõnu. Uskumatu, kui palju rumalaid ja mõtlemisvõimetuid inimesi meil on. Ja osad risustavad veel raadiosaadet.
A
Arvo  /   11:47, 18. okt 2017
Ma saan sellest veel aru aga sumo on täiesti mõttetu. Rasvunud peekonid lükkavad teist ringist välja.

Päevatoimetaja

Gerly Mägi
Telefon 51993733
gerly.magi@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis