Juhtkiri | Tööloomana koheldud töötaja hammustab vastu (108)

Miks töötajate rahulolematusest oma palgaga, mis tuttav teema peagu igas töökollektiivis, sai aga üleriigiline jututeema, selles saab Rakvere lihakombinaadi juhtkond süüdistada vaid iseend. Olgugi, et töötajad ei teavitanud streigist tööandjat ja teisi osapooli korrektselt, mis teeb tööseisaku seadusevastaseks, olid kaebused teada juba pikalt. Kaugel ei ole kahtlused, et läbirääkimisi vältinud ettevõte panustas teadlikult töötajate abitule seisule – suure osa parimast tööeast ühel tööpostil veetnud inimene võib olla kõige veendunum uskuja, et tal pole alternatiive, isegi kui ta elaks paremate töövõimalustega piirkonnas.

Millised on reaalsed võimalused uut tööd leida, on omal nahal järele proovima sunnitud need kolm töötajat, keda streigi ebaseaduslikkust rõhutanud tööandja vallandas. Et ettevõtte ei mallanud uute töötajate otsimisega – ja seda kõrgema palga eest! – oodata skandaali vaibumisenigi, muudab väheusutavaks ja küünilisekski jutu, et võimaluste piires makstakse parimat võimalikku palka. Kõik see tasuks õpikunäidetena sellest, kuidas töötajaid kohelda ei tohi, kõrva taha panna teistelgi juhtidel. Kiirust koguv hinnatõus vaid suurendab tõenäosust, et Rakvere sündmused võivad korduda mujalgi, kus käärid elukalliduse ja palkade vahel on ületamas taluvuse piire.

Mingi lahenduse poole asjad Rakvere lihakombinaadis siiski liiguvad: moodustati ametiühing, kaasati riiklik lepitaja ja läbirääkimised töötajate ja tööandja vahel algavad homme. Kui tööandja pole vabatahtlikult nõus töökultuuris mõisatalli aegadest edasi liikuma, siis tuleb teda selleks sundida.