Kinnisvaratehingute arv kasvas kolmandas kvartalis 6,3 protsenti (1)
Kolmandas kvartalis tehti kokku 13 018 kinnisasjade, korteriomandite ja hoonestusõiguste ostu-müügitehingut. Teise kvartali tehingute arv oli viimase kümne aasta kõrgeim, mis oli põhjustatud kinnisasjade sektoris toimunud mahu kasvust, sealhulgas mitmed plokktehingud, selgub maa-ameti kinnisvaraturu ülevaatest.
Ostu-müügitehingute koguväärtus kasvas kolmandas kvartalis 0,4 protsenti 792,2 miljonini euroni, teise kvartaliga võrreldes kasvas tehingute koguväärtus 7,1 protsenti.
Tehingute koguväärtuse kasvu panustas enim korteriomandite sektor, kus toimus rahalise mahu kasv võrreldese eelmiste perioodidega. Korteriomandite ning hoonestamata maade tehingute rahaline maht kasvas ning hoonestatud maade tehingute koguväärtus oli veidi madalam kui eelmistel perioodidel. Korteriomanditega tehti kolmandas kvartalis kokku ligi 7300 ostu-müügitehingut, millest eluruumid moodustasid 5828.
Võrreldes 2016. aasta sama perioodiga oli eluruumidega tehinguid 3,8 protsendi võrra rohkem ning võrreldes käesoleva aasta teise kvartaliga 5,6 protsenti rohkem. Eluruumidega tehtud tehingute koguväärtus oli 10,6 protsenti kõrgem kui möödunud aasta kolmandas kvartalis ning lausa 12 protsenti kõrgem kui eelmises kvartalis. Eelnev on seletatav nii korterite tehingute arvu kasvu kui uute korterite osakaalu taastumisega peale nõrgemat eelmist kvartalit.
Eluruumina müüdud uute korterite osakaal oli Eestis kokku 17,7 protsenti, mis on sarnane aasta algusega, kuid oluliselt kõrgem kui eelmises kvartalis.
Kokku müüdi 1029 uut korterit, mis on 294 uut korterit rohkem kui eelmises kvartalis. Tallinnas müüdi kolmandas kvartalis 577 uut korterit ning uue korteri keskmine ruutmeetri hind kasvas eelnenud kvartaliga võrreldes 2,7 protsenti 2108 euroni.
Sealjuures maksis uus kahetoaline korter, mille pindala on vahemikus 40-55 ruutmeetrit, Tallinna kesklinnas keskmiselt 125 000 eurot, kuid Lasnamäel 79 000 eurot. Eelnev tähendab, et iga ruutmeeter maksab kesklinnas ligikaudu 1000 eurot rohkem.
Kinnisasjadega sooritatud tehingu arv kasvas aastaga 7,1 protsenti 5716 ostu-müügitehinguni, kuid vähenes teise kvartaliga võrreldes 13,2 protsenti. Küllaltki suurt langust selgitab teises kvartalis kinnisasjadega toimunud suured plokktehingud. Tehingute koguväärtus kasvas aastaga 3,8 protsenti ja eelnenud kvartaliga võrreldes 1,7 protsenti 364,3 miljonit euroni. Kolmandas kvartalis tehti hoonestamata maaga 3344 ning hoonestatud maadega 2372 tehingut.
Kinnisvara hinnaindeksi kasv aastavõrdluses oli lõppenud kvartalis 8,3 protsenti, teise kvartaliga võrreldes kasvas indeks 5,8 protsenti. Võrreldes eelmise kvartaliga tõusid kõikide alamsektorite hinnaindeksid. Korteriomandite hinnaindeks kasvas aastases võrdluses 7,2 protsenti, hoonestamata maa hinnaindeks 12,7 protsenti ning hoonestatud elamumaa hinnaindeks 6,9 protsenti.
Allikas: BNS
Kommentaarid