Juhtkiri
23. oktoober 2017, 18:21

Juhtkiri | Rahvas vajab kaitset mittetraditsioonilise kuuse eest? (22)

Nüüd oleme Eestis siis sealmaal, kus peale traditsioonilise perekonna on võimule pääsenud poliitikud asunud päästma ka traditsioonilist jõulukuuske. Nii mõnigi meist tahaks selle peale kultuuriminister Indrek Saare kombel oiata – oi jummel, jummel!

Selle peale suudab ainult poliitiku pea tulla, et tehiskuusest loobumine kirjutada linnavalitsemise nelja aasta programmi. Rakveres toimuv on kui hoiatav näide, mis võib hakata juhtuma siis, kui võimule pääsevad nuiamehed ja põmmpead, kes neile kätte langenud võimu kasutavad esimese asjana millegi keelamiseks. Kui aga loobuda tehiskuusest, mis on paari aastaga ühe maakonnalinna viinud maailmauudistesse, siis mida on uuel võimuliidul Rakvere tuntuks tegemiseks asemele pakkuda? Näotu töötüli lihakombinaadis alamakstud töötajate ja juhtkonna vahel pole ometi see, mis selle piirkonna maailmakaardile viiks. Tehiskuusega on linn saanud maailmast sellist vastukaja, mille ostmine raha eest võimalik pole. Kuuske käidi vaatamas lähedalt ja kaugelt ning selle asemel, et kuusk ärikeskkonna arendamiseks tööle panna, saeb uus linnavõim selle hoopis keskväljakult maha.   

Isegi kui juba enne ametisseastumist end naeruvääristanud võimuliit püüab tagantjärele oma sõnu mahendada, on kahju juba sündinud. Paigutades tehiskuuse kuhugi keskväljakust eemale annaks uus linnavõim väga selge signaali, et innovatiivsele mõtlemisele ja tegutsemisjulgusele pole selles linnas enam kohta. Sellises vaimse surutise õhkkonnas pole ka ime, et tehiskuuskede autorgi on juba väljendunud väsimust toimuva tralli üle.  

Võib arvata, et poliitikutele sobiva traditsioonilise jõulupuu püstipaneku aegu hakkab tehiskuuse küüditamise vastu huvi tundma nii välis- kui ka Eesti ajakirjandus. Ja võib enam kui kindel olla, et maailma silmis ei ole me sugugi uus põhjamaa, vaid kolklusse mandumist eelistav pisike tige idablokiriik.    

Pole vist päris kohatu meenutada ajutisena kavandatud Eiffeli torni saatust, mida rajamise aegu peeti Pariisi täiesti sobimatuks. 128 aastat hiljem on see linna sümbolina endiselt püsti. Rakvere kommunaalpoliitikud püstitavad oma otsusega aga monumendi iseenda inimlikule rumalusele.