KARMID SÜÜDISTUSED: Doktor Xue Yinxian väidab, et 1980ndatel ja 90ndatel sundis riik erinevate alade koondiseid dopingut pruukima. Patuste seas olla ka jalgpallurid, kuid pildil olev koondis ei puutu asjasse. Foto: REUTERS
Doping
25. oktoober 2017, 00:05

ARSTI PALJASTUS: Hiina riiklik dopingusüsteem hõlmas 10 000 sportlast (2)

Kõik Hiina sportlaste 1980ndatel ja 90ndatel võidetud medalid tuleks neilt ära võtta, ütleb doktor Xue Yinxian Saksa telekanali ARD videoloos. 79aastane naine teab, mida kõneleb, sest oli tol ajal mitme spordiala Hiina koondise arst.

Jalgpall. Võrkpall. Korvpall. Lauatennis. Sulgpall. Kergejõustik. Ujumine. Vettehüpped. Võimlemine. Ja tõstmine. Loetelu aladest, mille koondislastelt nõudis riik doktor Xue sõnul keelatud ainete tarvitamist. Kusjuures dopingut manustati maailma rahvarohkeimal maal ka madalamal tasemel.

„Patuseid oli suurusjärgus 10 000,“ lausub Xue. „Nad uskusid dopingusse. Nende arvates tähendas keelatud ainete pruukimine kodumaa kaitsmist. Kui olid dopingu vastu, siis olid oht riigile. Ja kõik, kes on riigile ohtlikud, istuvad nüüd vangikongis.“  

Ka 11aastastele anti dopingut

Sarnast saatust haistis Xuegi, kes avas esmakordselt sel teemal suu aastal 2012. Pärast Sydney Morning Heraldile antud intervjuud pole ta end Pekingis turvaliselt tundnud. Seetõttu rändas ta koos pojaga mõne nädala eest Saksamaale Mannheimi pagulaskeskusse ning palus riigilt asüüli. Ühtlasi andis ta ARD-le skandaalse intervjuu, mis möödunud laupäeval eetrisse läks ning maailma spordimeediat vallutama asus.

Xue väidab, et toonase kohaliku dopingukontrolli ainus mõte oli välja selgitada, kas sportlast tohib välismaale võistlema saata või mitte. Kui proov oli puhas, kommunikeeriti seda koodlausega „vanaema on kodus“.

Juhtumi teeb eriti õõvastavaks see, et sooritusvõimet parandavaid aineid pumbati ka lastesse. Kes keeldus, visati koondisest välja nagu märg koer vaibapoest. „Noorimad oli vaid 11aastased,“ märgib Xue.

„Ma ei saanud sinna midagi parata. Nad tulid minu jutule vaid korra, kui olid probleemid. Üks treener kurtis, et poiste rinnad aina kasvavad. Nad olid 13-14aastased. Küsisin, kuidas see juhtus? Ta vastas, et põhjus peitub [Hiina olümpiakoondise peaarsti] Chen Zhanghao antud ainetes.“

Los Angelese (1984), Souli (1988) ja Barcelona (1992) suveolümpiamängudel Hiina koondise peaarstina tegutsenud Chen kirjeldas Sydney Morning Heraldile avameelselt, kuidas ta steroidide, veredopingu ja hormoonidega tippsportlaste peal eksperimenteeris. „Jämedalt pooled sportlased leidsid, et ained on efektiivsed, teine pool mitte,“ sõnas Chen ja lisas, et katsealuseid oli ligi 50.

Doktor Chen märkis, et on riikliku dopingusüsteemi ja enda panuse üle ühke. „USA, Nõukogude Liit ja Prantsusmaa kasutasid sarnaselt meile keelatud aineid. Seega kuidas saab hukka mõista Hiinat, aga mitte USAd või Nõukogude Liitu?“ küsis ta retooriliselt.

Kui ei süsti, kaotad töö

Xue sõnul pidas Chen 1990. aasta detsembris kõne kasvuhormoonide kasutamise teemal, milles mainis ka enda rolli naiste ujumiskoondise ootamatus edus. „Ta kiitles, et pool naisujujate kullasärast peaks langema talle.“

Praegu ratastooli abil liiklev Xue oli enda sõnul dopinguvastane ning säärane suhtumine maksis talle töökoha. Nimelt paluti tal Souli olümpia eel üht tippvõimlejat keelatud ainetega turgutada, kuid naine keeldus sellest. „Tahtsin, et võimlemiskoondis oleks dopinguvaba,“ põhjendab ta. „Keeldusin üht tuntud sportlast süstimast, misjärel ei lubatud mul enam oma tiimi juhtida. Tõsi, läksin küll võimlejatega olümpiale, kuid niipea kui nood olid võistelnud, isoleeriti mind täielikult. Ma ei võinud enam ühtki sportlast ravida.“

Mõistagi küsis ARD kogu paljastuse kohta kommentaari ka Hiina Olümpiakomiteelt ja spordiministeeriumilt, kuid kumbki asutus ei vastanud sakslastele. 

Maailma Antidopingu Agentuur WADA teatas ARD loo peale, et alustab süüdistuste uurimist. Ometi ei pääsenud ka WADA kriitikast. Jamaika antidopingu agentuuri endine juht Renee-Anne Shirley säutsus Twitteris: „Dr Xue avas suu juba aastal 2012, kuid WADA ei teinud midagi. Pakun, et nad hakkavad end liigutama ainult siis, kui ARD avaldab dokumentaali?“ WADA vastas Shirley'le, et nad said vastava uurimisvõimekuse alles 2015. aasta jaanuaris. 

***

Hiina ujujate dopingukrahh

Varem tagasihoidlikult esinenud Hiina naisujujad hakkasid 1990ndatel äkitselt kamaluga medaleid võitma. Näiteks 1992. aasta Barcelona olümpial võitsid hiinlannad neli kuldmedalit, kaks aastat hiljem MMil aga lausa 12 kulda 16st. Õige varsti selgus, kuidas.

1994. aasta Aasia mängudel leiti seitsme Hiina ujuja dopinguproovist anaboolset steroidi dihüdrotestosterooni. 98. aasta Perthi MMil jäid vahele veel neli ujujat, lisaks leiti ühe koondislase pagasist rutiinse kontrolli käigus 13 kolbi kasvuhormooni, millest jätkunuks MMi ajal kogu võistkonnale.

Ühtekokku andsid 90ndatel positiivse dopinguproovi enam kui 40 Hiina ujujat. See on kolm korda rohkem kui teiste riikide ujujad samal perioodil.