Tõusulainel püsida ihkav Jürgen Zopp pikendas treeneriga lepingut

Fännidel võib tekkida lootus teda mängimas näha veebruaris – selleks peab Eesti saama võimaluse pidada Davis Cupi mängud kodumaal.

Zopp mahtus maailma kahesaja parema sekka viimati mullu suvel, siis algas langus. Sügisel sai ta mõõnast üle, kuid talvine kõhulihase vigastus jättis 29aastase mehe mitmeks kuuks väljaku kõrvale. Ent nüüd on ta viimasest 40 mängust võitnud lausa 35! Suvel tuli esikoht mitmel madalama kategooria võistlusel, kuid septembrikuu tõi meeldivalt üllatanud võidu ka Hollandis Alphenis peetud ATP Challengeril, finaalis langes nimekas hispaanlane Tommy Robredo.

Lumepalliefekt

„Eelmisel aastal tekkis pikk kaotusteseeria, ma ei leidnud terve suve oma mängu ja asi läks lumepallina veerema. Samamoodi on võitudega. Ühel juhul enesekindlus järjest väheneb, teisel juhul tasapisi kasvab, see mõjutab tasavägiseid mängu- või setilõppe tugevalt. Tennises ja spordis üldse võib edu ja ebaedu sõltuda väga väikestest asjadest,“ tõdeb Zopp.

„Tööd olen kogu aeg teinud, kuid ma ei usu, et olen palju parem mängija kui kaksteist kuud tagasi. Mõõnaperiood ei tähenda alati seda, et kõik on paigast ära. Niisuguseid perioode tuleb iga mängija karjääris sisse.“

Ta alustas suvel koostööd Soome Davis Cupi koondise kauaaegse juhendaja Kim Tiilikaineniga, mõlemad pooled on rahul ning nõnda pikendati hiljuti kontrahti ka järgmiseks aastaks. „Koostöö algus mõjus hästi. Juba teadmine, et sa pole üksi, aitab kõvasti. Sain enda kõrvale inimese, keda tõesti vajasin, esimene turniirivõit Saksamaal tuli isegi veel natuke tühjalt kohalt,“ lausub Zopp muheldes.

Praegused treener ja õpilane teadsid teineteist juba ammu ning seetõttu polnud Zoppi sõnul mingit pikemat kohanemisperioodi vaja. Esialgne kokkulepe sõlmiti kolmeks kuuks ning kiirelt sai selgeks, et mõlemad soovivad seda jätkata.

Teineteisemõistmine

„Saame mängust ühtemoodi aru. Treener ei peagi midagi erilist tegema, kõige suurem on vaimne tugi. Ta julgustab, et võin veel kuhugi tõusta. Oluline, et treener on olemas ja juhib vajadusel ühele-teisele asjale tähelepanu. Ta hoiab silma peal, kui palju pean harjutama, kui palju vajan puhkust.

Ta rõhutab, et pean mängima oma ründavat mängu. Kui hooaeg läbi saab, harjutame ja räägime ilmselt rohkem, praegu on võistluskarussell olnud väga tihe,“ tutvustab Zopp koostööd.

Zopp on rahul suvise otsusega minna enesekindlust koguma madala kategooriaga, 15 000 ja 25 000 dollari suuruse auhinnafondiga turniiridele – üks neist peeti ka Pärnus. Ta jõudis kõigil neljal katsel finaali ja võitis neist kolm.

„Vajasin mängupraktikat, need turniirid andsid maksimaalse arvu, 20 mängu. See oli hea platvorm, millelt minna edasi ATP Challengeridele,“ märgib Eesti esireket. Ta jõudis eelmisel nädalal Stockholmi ATP tavasarja turniiril põhitabelisse ning seal ka teise ringi. „Olen nüüd sügisel saanud end realiseerida, suur mängude arv on aidanud endast parima välja tuua.“

Edasisi eesmärke mängumees kõva häälega välja ei hõika. „Selge, et lähen iga mängu mängima nii hästi nagu oskan. Kuid edetabelikoha osas pole mõtet endale pinget peale panna. Loomulikult ihkan taas jõuda saja parema sekka, aga pole mõtet sellele iga päev mõelda.“

Taas suurturniirile

Praeguse kohaga on taas võimalik osaleda suurturniiride kvalifikatsioonis ning aasta alguses toimuvad Austraalia lahtised ongi Zoppi plaanis. Vana hooaja lõpetuseks on alates järgmisest nädalast aga kavas ATP Challenger-sarja võistlused Saksamaal, Slovakkias, Itaalias. Koos Tiilikaineniga käib juba kahe hooaja vaheliste treeningute ja laagrite organiseerimine.

„Küsimus on selles, kuidas suuta viimaste kuude mängutaset aastaringselt hoida. Eelmistel aastatel pole ma seda suutnud. Mõistagi on number üks tervis, koormust tuleb targalt jaotada. Praegu on mu keha korras,“ resümeerib Zopp.