Karel Tammjärv Val Senaleses.Foto: Team Haanja
Talisport
31. oktoober 2017, 12:48

Team Haanja selgitab!

Miks käivad suusatajad kõrgmäestikus treenimas? (6)

Eesti parimaid murdmaasuusatajaid koondav Team Haanja lõpetas eile Itaalias, Val Senaleses kümnepäevase mäestikulaagri. Samas treenib ka maailma eliit. Oma kodulehele postitatud kirjutises selgitab tiim, miks suusatajad üldse käivad 2000-3000 meetri kõrgusel rassimas.

Alljärgnevalt muutmata kujul väljavõte Team Haanja kodulehel avaldatud postitusest:

"Üheks määravaks asjaoluks, miks siia kõrgmäestikku tullakse treenima, on suusatamiseks vajalike tingimuste olemasolu. Euroopas oktoobri kuus, rääkimata septembrist, lund lihtsalt madalamatel kõrgustel ei ole. Tänu stabiilsetele lumeoludele saamegi siin suusatada ja teha erialaseid treeninguid. Küll aga tuleb siin treenida väga teadlikult ja pigem ettevaatlikult. Edasiliikumise kiirused on madala hapniku osakaalu tõttu väiksemad ning iga läbitud teeühik, olgu see kilomeeter või energeetiline maksumus, on juba suurem.

Kõige suurem ja levinum viga, mida kõrgmäestikus teha saab, on treenida tunnimääralt liiga palju ning liiga intensiivselt. Ajaliselt tuleb kõrgmäestikus treenida vähemalt esimesel nädalal vähem kui meretasapinnal treenides ning seda printsiipi oleme ka meie oma 10-päevases laagris rakendanud. Samas aga saavutame selle aja jooksul kõik vajalikud hematoloogilised muutused ehk millest tänapäeval kõige rohkem räägitakse - toimub hemoglobiini massi juurdekasv, mille tõttu paraneb hapniku transport.

Ekstreemse näite võib siinkohal tuua Norra supertähe Petter Northugi pealt, kes treenib siinsetes oludes lausa 32 päeva järjest ehk kokku 4 ja pool nädalat! Sellega ta saavutab verenäitajates küll maksimaalse arengu, kuid samal ajal toob ohvriks kiiruslikud võimed ja oht organismi üle koormata on suur. Nii tema kui ka meie sportlaste puhul on oluline hoida tasakaalu koormuste ning taastumisprotsesside vahel.

Teaduslikud uuringud näitavad, et kõige efektiivsemaks mudeliks on elada 2000m-2500m peal ja treenida all. Tänu sellele, et me elame üleval, saame kõik hematoloogilised muutused ja selle läbi suusataja tulemuse struktuuris kõige tähtsama teguri ehk maksimaalse hapniku tarbimise paranemise. Samas all treenides on kõrgema hapniku osakaalu tõttu edasiliikumise kiirused suuremad ning saame sõita võistlustele lähedasema liigutusstruktuuriga, arendada erialast mehhaanilist võimsust. All 600m peal saab arendada erialaseid kiiruslikke võimeid, mis on just sprinterite puhul oluline. Seda üleval 3000m peal teha on praktiliselt võimatu."